Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile perehüvitiste seaduse eelnõu, millega hakkavad surnult sündinud lapse vanemad saama sünnitoetust ja vanemahüvitist.     Eelnõu eesmärk on anda lapsevanematele, kelle laps sünnib surnult, turvatunne, et riik hoolib ja toetab ka rahaliselt emotsionaalselt keerulises olukorras. Muudatuse kohaselt makstakse lapsevanemale nii sünnitoetust kui ka laiendatakse vanemahüvitise maksmise võimalusi.

Vanemahüvitis ei vähene kriisiaegse töötuse tõttu   Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule otsustamiseks rahvastikuminister Riina Solmani esitatud perehüvitiste seaduse eelnõu, mille kohaselt ei võeta järgneval kolmel aastal vanemahüvitise arvestamisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuse perioodi.    „Eelnõu järgi ei vähendaks ajutine töötus vanemahüvitist. Selle eesmärk on anda koroonakriisis lapsi planeerivatele

Peaministri sõnul aitab sündimuse suurenemisele kaasa eeskätt palgalõhe vähendamine. Peaminister Kaja Kallas kinnitas vastates Vadim Belobrovtsevi küsimusele demograafilise kriisi lahendamise kohta, et demograafiline olukord on keeruline kogu Euroopas. „Lisaks nii Eestis kui ka teistes Ida-Euroopa riikides avaldab sündimusele mõju ka see, et pere loomise ikka on saanud see 1990ndate põlvkond,

2023. aasta on jäämas selja taha ning on õige hetk vaadata tagasi ning teha kokkuvõtteid. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) peadirektor Maret Maripuu sõnas, et selja taha on jäämas keerukas aasta: „43% Eesti inimestest saab SKA kaudu toetusi ja hüvitisi. Põrkusime mitmel korral tehnoloogiliste probleemidega, ent suutsime siiski ettenähtud summad õigeaegselt saajateni toimetada,“

Lasterikka pere toetus väheneb: Alates 1. jaanuarist 2024 väheneb lasterikka pere toetus. Peredele, kus on 3–6 last, makstakse 450 eurot kuus, ja peredele, kus on 7 või rohkem last, makstakse 650 eurot kuus. See on 2023. aastaga võrreldes 200 euro võrra väiksem toetus. Esimese ja teise lapse lapsetoetus jääb 80

Soome Kela Külmutab Mitmeid Hüvitisi: Valitsuse Otsus Piirab Tõusu 2023. Aasta Tasemele” Soome sotsiaalkindlustusamet Kela on teatanud, et mitmed hüvitised külmutatakse 2023. aasta tasemel alates 1. jaanuarist 2024, järgides Petteri Orpo valitsuse ettepanekut. Parlament on heaks kiitnud valitsuse esitatud seaduse, mille alusel peatatakse mitmete toetuste tõus 2023. aasta tasemel aastateks

Mailis Reps, endine poliitik, jagas avameelselt oma elust saates „Täistund“. Ta tunnistas, et hetkel puuduvad tal pikaajalised plaanid ja elatub vanemahüvitisest, tasudes esmalt pangalaenud ja küttekulud, et seejärel hinnata, kui palju raha järele jääb. Reps, kes on viimased aastad veetnud kohtusaalides, süüdistatuna riigivara omastamises ja kelmuses haridus- ja teadusministrina, koges

Eesti riik otsib viise, kuidas riigieelarvet tasakaalustada, kaaludes muudatusi perehüvitiste ja -toetuste süsteemis. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kinnitab, et vanemapalga vähendamist pooleteiselt aastalt aastale ei kaaluta. Sotsiaaldemokraadid aga on valmis vajadusel langetama vanemahüvitise maksimummäära. Eesti, kus sündimus on viimase saja aasta madalaimal tasemel, kaalub lastetoetuste ja -hüvitiste vähendamist. Otsused tehakse sotsiaalministeeriumis

Allan Puur, rahvastikuteaduse professor Tallinna Ülikoolist, rääkis ERR-ile, et viimase viie aasta jooksul on Eestis sündide arv vähenenud neljandiku võrra, eriti märkimisväärne langus on toimunud viimasel kahel aastal. Peamiseks lühiajaliseks põhjuseks nimetas Puur elukalliduse tõusu. Statistikaameti andmetel sündis oktoobris 980 last, aasta jooksul pole sündide arv ületanud tuhandet. Puur seostab