Alates 2022. aasta 1. aprillist jõustub lapsepuhkuste ja -hüvitiste süsteemi reform. Muudatustega suurendatakse vanemate võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks, luues vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi enam valikuvõimalusi ning soodustades hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel. Muudatuste eesmärk on pakkuda peredele lapse kasvatamisel varasemast enam paindlikkust. 2022. aasta 1. aprillist jõustub vanemahüvitiste

Vanemahüvitist saanud meeste osakaal suurenes Statistikaameti andmetel olid eelmisel aastal 34 570 vanemahüvitise saajast veidi enam kui viiendik mehed. Ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitise suurus oli naistel 1170 eurot ning meestel 1638 eurot. Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate madalaim. Statistikaameti juhtivanalüütiku Anet Müürsoo sõnul suurenes vanemahüvitist saanud meeste osakaal aastaga

Vanemahüvitise maksmise süsteem muutub soodsamaks, tuge saavad ka surnud laste vanemad Sotsiaalministeeriumi teatel teevad kolmapäeval riigikogus vastuvõetud seaduste muudatused vanemahüvitise arvutamise koroonakriisis kannatanutele soodsamaks, laiendavad hüvitise maksmist surnult sündinud laste vanematele ning muudavad sujuvamaks peretoetuste maksmise õppeaasta alguses. Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muudatused aitavad koroonakriisist puudutatud värskeid lapsevanemaid, toetavad

Riigikogu võttis vastu vanemahüvitise arvestamist ajutiselt muutva seaduse Riigikogu tänasel kaugosalusega istungil vastu võetud seadusega jäetakse vanemahüvitise arvestusperioodist välja tervisekriisi ajal töötuna arvel oldud aeg. Valitsuse algatatud erehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadusega (300 SE) vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021

Riigikogus läbis teise lugemise ajutiselt vanemahüvitise arvestamist muutev eelnõu Riigikogu tänasel kaugosalusega istungil läbis teise lugemise eelnõu, millega muudetakse vanemahüvitise arvestamise aluseid, et toetada lastega peresid, kus vanemahüvitis väheneb seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse tõttu töötuks jäämisega. Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) kohaselt

Koroonakriisis töö kaotanute vanemahüvitis ei lange enam märgatavalt, kui riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu lõpuks seaduseks saab. Uus kord hakkaks kehtima tagasiulatuvalt sellest aastast.   Eelmise valitsuse rahvastikuministri Riina Solmani algatatud perehüvitiste seaduse eelnõu eesmärk on vähendada viiruse levikust tingitud töötuse mõju vanemahüvitise suurusele. Tegemist on tähtajalise meetmega, mis kehtiks

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile perehüvitiste seaduse eelnõu, millega hakkavad surnult sündinud lapse vanemad saama sünnitoetust ja vanemahüvitist.     Eelnõu eesmärk on anda lapsevanematele, kelle laps sünnib surnult, turvatunne, et riik hoolib ja toetab ka rahaliselt emotsionaalselt keerulises olukorras. Muudatuse kohaselt makstakse lapsevanemale nii sünnitoetust kui ka laiendatakse vanemahüvitise maksmise võimalusi.

Vanemahüvitis ei vähene kriisiaegse töötuse tõttu   Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule otsustamiseks rahvastikuminister Riina Solmani esitatud perehüvitiste seaduse eelnõu, mille kohaselt ei võeta järgneval kolmel aastal vanemahüvitise arvestamisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuse perioodi.    „Eelnõu järgi ei vähendaks ajutine töötus vanemahüvitist. Selle eesmärk on anda koroonakriisis lapsi planeerivatele

Lapsed ja lastega pered vajavad riigilt ning kogu ühiskonnalt erilist tuge ja kaitset. See, mil määral panustatakse laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises, hariduses, kuritegevuses, tööhõives ja majanduses. 10.04.2023 allkirjastatud koalitsioonileppega lepiti kokku:  Lasterikka peretoetuse vähendamine 200 euro võrra, mis tähendab, et kolme kuni kuuelapselised pered hakkavad