Kui riik vanemahüvitise süsteemi mõni aasta tagasi muutis, oli eesmärk soodustada isasid lastega koju jääma ja emasid tite kõrvalt paindlikult tööd tegema. Tegelikult läks teistmoodi. Üks tulevane ema tundis Facebooki kinnises beebigrupis huvi vanemahüvitiste vastu. „Kas on peresid, kellel vanemahüvitisele läheb mees ja naine jääb n-ö ülalpeetavaks? Kuidas olete lahendanud
Loe edasi »
Aprillist muutunud vanemahüvitiste ja lapsepuhkuste süsteem viskleb sünnivaludes: sotsiaalkindlustusamet maksis maikuus ligi tuhandele lapsevanemale hüvitist liiga vähe. Puudu jäänud summa lubati küll välja maksta möödunud nädalal, kuid esmaspäeva hommikul riigiametisse helistanud emale öeldi, et selle saab kätte järgmisel aastal. Kuidas on see võimalik? Kahe lapse ema Elis peaks vanemahüvitist saama
Loe edasi »
Delfi Ärilehe poole pöördunud lugeja juhtis tähelepanu, et mitmetele inimestele maksti vanemahüvitist ettenähtust poole vähem või üldse mitte. Olukorda selgitas sotsiaalkindlustusamet. Delfi Ärilehe poole pöördus lugeja, kelle sõnul maksti vanemahüvitist ettenähtust poole vähem ning mõned inimesed pole üldse saanud toetust. Lugeja lisas, et palve peale maksta vahe kinni, öeldakse, et
Loe edasi »
Reedest jõustuvad vanemahüvitiste ja -puhkuste muudatused pakuvad nii senistele kui ka tulevastele lapsevanematele rohkem paindlikkust ja mugavust – kõik riiklikud perehüvitised ja -puhkused on nüüd vanemate jaoks sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses ühes kohas koos. Emad saavad alates aprillist senise rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise asemel kasutada emapuhkust ja igakuiselt makstavat ema vanemahüvitist.
Loe edasi »
Alates 2022. aasta 1. aprillist jõustub lapsepuhkuste ja -hüvitiste süsteemi reform. Muudatustega suurendatakse vanemate võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks, luues vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi enam valikuvõimalusi ning soodustades hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel. Muudatuste eesmärk on pakkuda peredele lapse kasvatamisel varasemast enam paindlikkust. 2022. aasta 1. aprillist jõustub vanemahüvitiste
Loe edasi »
Vanemahüvitist saanud meeste osakaal suurenes Statistikaameti andmetel olid eelmisel aastal 34 570 vanemahüvitise saajast veidi enam kui viiendik mehed. Ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitise suurus oli naistel 1170 eurot ning meestel 1638 eurot. Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate madalaim. Statistikaameti juhtivanalüütiku Anet Müürsoo sõnul suurenes vanemahüvitist saanud meeste osakaal aastaga
Loe edasi »
Vanemahüvitise maksmise süsteem muutub soodsamaks, tuge saavad ka surnud laste vanemad Sotsiaalministeeriumi teatel teevad kolmapäeval riigikogus vastuvõetud seaduste muudatused vanemahüvitise arvutamise koroonakriisis kannatanutele soodsamaks, laiendavad hüvitise maksmist surnult sündinud laste vanematele ning muudavad sujuvamaks peretoetuste maksmise õppeaasta alguses. Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muudatused aitavad koroonakriisist puudutatud värskeid lapsevanemaid, toetavad
Loe edasi »
Riigikogu võttis vastu vanemahüvitise arvestamist ajutiselt muutva seaduse Riigikogu tänasel kaugosalusega istungil vastu võetud seadusega jäetakse vanemahüvitise arvestusperioodist välja tervisekriisi ajal töötuna arvel oldud aeg. Valitsuse algatatud erehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadusega (300 SE) vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021
Loe edasi »
Riigikogus läbis teise lugemise ajutiselt vanemahüvitise arvestamist muutev eelnõu Riigikogu tänasel kaugosalusega istungil läbis teise lugemise eelnõu, millega muudetakse vanemahüvitise arvestamise aluseid, et toetada lastega peresid, kus vanemahüvitis väheneb seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse tõttu töötuks jäämisega. Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) kohaselt
Loe edasi »
Koroonakriisis töö kaotanute vanemahüvitis ei lange enam märgatavalt, kui riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu lõpuks seaduseks saab. Uus kord hakkaks kehtima tagasiulatuvalt sellest aastast. Eelmise valitsuse rahvastikuministri Riina Solmani algatatud perehüvitiste seaduse eelnõu eesmärk on vähendada viiruse levikust tingitud töötuse mõju vanemahüvitise suurusele. Tegemist on tähtajalise meetmega, mis kehtiks
Loe edasi »