Riigikogu võttis kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva hommikuni kestnud istungil vastu neli seadust, mille vastuvõtmine oli seotud valitsuse usaldusküsimusega; veel kolme usaldusküsimusega seotud eelnõu arutelu lükkub tööaja lõppemise tõttu neljapäevase istungi päevakorda. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste

Uus seaduseelnõu (294 SE) kavatseb anda vanematele, eriti neile, kellel on väikelapsed, paremad sotsiaalsed tagatised, kui nad või nende lapsed peaksid haigeks jääma. Samuti aitab see vanematel paremini ühitada oma töö- ja pereelu.Hetkel on olukord selline, et kui vanemad naasevad vanemapuhkuselt tööle ja neil või nende lastel tekib esimese tööaasta

Sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega on kavas muuta ravikindlustuse seadust selliselt, et lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitataks haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku sõnul on tähtis, et lapsega koju jäädes tunneksid lapsevanemad ennast kindlalt ja ei kaotaks sissetulekus. „Praegu saab lapse ilmale toomise

Sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega on kavas muuta ravikindlustuse seadust selliselt, et lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitataks haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku sõnul on tähtis, et lapsega koju jäädes tunneksid lapsevanemad ennast kindlalt ja ei kaotaks sissetulekus. „Praegu saab lapse

Lapsed ja lastega pered vajavad riigilt ning kogu ühiskonnalt erilist tuge ja kaitset. See, mil määral panustatakse laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises, hariduses, kuritegevuses, tööhõives ja majanduses. 10.04.2023 allkirjastatud koalitsioonileppega lepiti kokku:  Lasterikka peretoetuse vähendamine 200 euro võrra, mis tähendab, et kolme kuni kuuelapselised pered hakkavad

Tulevast aastast paraneb laste harvikhaiguste ravi kättesaadavus ning suurenevad haigus- ja hooldushüvitised lapsepuhkuselt naasvatele väikelaste vanematele. Lisaraha suunatakse õdede tervishoidu tagasi toomiseks ning vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks. Tervishoiule on kokku kavandatud ligi 2,5 miljardit eurot, sh 2,4 miljardit eurot Tervisekassa eelarves.   Tulevast aastast paraneb laste harvikhaiguste ravi kättesaadavus

Eestis kehtestati 1. juulil 2023 uued haigushüvitiste reeglid, mille kohaselt ei hüvitata esimesi kolme haiguspäeva. See muudatus on põhjustanud muret selle pärast, et see võib viia haigena tööl käimise suurenemiseni. Uuringud näitavad, et rohkem kui iga teine inimene (61%) Eestis käib haigena tööl, sest ei julge rahapuuduse tõttu haiguslehte võtta.

Lõuna-Eesti lapse lugu ei jäta külmaks. Mulle räägib see lugu valjul häälel, et erivajadustega laste peredel on abi vaja. Peredele mõeldud toetuste parem sihtimine aitab pakkuda rohkem tuge neile lastele ja nende vanematele. Igal lapsel peab olema turvaline elukeskkond ja perel vajalik abi, kui ise hakkama ei saa. Riik ja omavalitsused

Terviseminister Riina Sikkut saatis kooskõlastamiseks eelnõu, mis lahendab lapsevanema tööle naasmisel ebaõiglase olukorra. Täna arvestatakse lapsevanemale haigus- või hoolduslehele jäädes hüvitist ainuüksi eelnenud aastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu pealt. See tähendab, et lapsevanem kes oli eelneval aastal tulu teenimata lapsega kodus, saab hüvitist töötasu alammääralt. Muudatusega võrreldakse lapsevanema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu

Sotsiaalministeeriumist kooskõlastusringile saadetud eelnõu kohaselt hakataks tööle naasnud vanematele maksma haiguslehele jäämisel enam mitte miinimumhüvitist, vaid hüvitist kas eelneva aasta jooksul teenitud tulult või vanemahüvitise järgi, kumb iganes on soodsam. Eelarvest võtab muudatus 4,5 miljonit eurot aastas. Probleem, et vanemapuhkuselt tööle naasja haigushüvitist ainult alampalga ulatuses saab, on kestnud aastaid.