Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitles teisipäeval 2023. aasta valimiste rahvastikuprogrammi, mille eesmärk on pöörata eestlaste sündimus kasvule. Riigikogu liige ja EKRE rahvastikuministri kandidaat Jaak Valge juhib tähelepanu, et eestlaste praegune sündimus ei taga meie rahvuse püsimajäämist ja mitte-eestlaste sisseränne on enneolematult kõrge. „Meid ähvardab rahvusena vähemusse jäämine oma kodumaal,“ ütles Valge. „Tarvis on

Kuna abivajajate arv aina suureneb, annab linn lisaraha eakatele ning kasvatab puuetega inimeste kodu kohandamise toetust suisa kahekordseks. Abilinnapea Betina Beškina sõnul on uuel aastal vaja hoolitseda, et lastega pered, eakad, erivajadustega inimesed jt hätta sattunud tuleks keerulisel ajal toime.  Nii kasvab sotsiaaltranspordile mõeldud raha linnaeelarves 2,9 miljoni euroni. “Kütuse

Valitsus kinnitas tänasel istungil 2023. aasta töötasu alammääraks 725 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 4,30 eurot, millega tõuseb alampalk 71 euro võrra. „Pean oluliseks meie töötasu alammäära kujundamise traditsiooni, kus tööturu osapooled selle omavahel kokku lepivad. Tunnustan sotsiaalpartnereid selle kokkuleppe saavutamise eest. Alampalga järjepidev tõus on oluline, et parandada ka vähekindlustatute

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 19 õigusakti, nende seas võttis parlament vastu 2023. aasta riigieelarve, toetas peretoetuste ning represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamist, kehtestas väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsiooni ning muutis eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste

Äsja vastu võetud seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Riigikogu võttis täna vastu valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (703 SE),

Sotsiaalkomisjon algatas peretoetuste seaduseelnõu muudatused Sotsiaalkomisjon algatas Sotsiaalministeeriumi esitatud perehüvitiste tõstmise eelnõu muudatused, mis toovad lasterikka pere toetusest samm-sammulise väljumise vanusepiiri 19. eluaastale ehk viis aastat varasemaks. Komisjoni esimehe Helmen Küti sõnul teeb lasterikka pere toetuse astmelise lõppemise vanusepiiri toomine seni plaanitust viis aastat allapoole ehk 19. eluaastani olukorra õiglasemaks.

Erely krapsakas 5kuune väikemees suri ööl vastu 6. oktoobrit une pealt. Erely sai iga kuu riigilt 1180 eurot – 300 eurot lasterikka pere toetust, 220 eurot lastetoetusi kolme poja pealt. Lisandus 20eurone üksikvanema toetus ja vanemahüvitis 640 eurot, novembrist kaob sellest aga suurem osa. Erely pakub, et kui lapsehoolduspuhkuse ajal

Paljud Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud on saanud kurva teate, et nende poeg, abikaasa või isa on sõjas hukkunud. Eesti aga ukrainlastele matusetoetust ega nende lastele toitjakaotuspensioni ei maksa, ehkki põgenikud on siin tööle asunud ja maksavad makse. Paljud sõja eest Eestisse põgenenud inimesed on juba jõudnud Eestis töökoha leida ja

  Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks kollektiivset pöördumist ja suunas need menetlemiseks sotsiaalkomisjoni. Juhatuse otsusega võeti menetlusse Airon Roosalu algatatud ja 2662 allkirja kogunud kollektiivne pöördumine „Haigekassa hüvitised peale vanemahüvitist korda!“, kus tehakse ettepanek, et kui lapsevanem või tema väike laps jääb pärast vanemahüvitise lõppemist haigeks, arvestataks vanema haigus- või

Keskerakonna soov tõsta kiirelt ja märkimisväärselt kõrge inflatsiooni tõttu peretoetusi tekitas spekulatsioonid, et selle tegelik eesmärk on ajada praegune võimuliit lõhki. Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid kinnitas, et nende soov on siiras ja poliitilist intriigi selle taga otsida ei maksa. Keskerakond teatas kolmapäeval, et on algatanud allkirjade kogumise leidmaks