„Vaesusega seotud probleemid on sel aastal hüppeliselt teravnenud. Inflatsioon ja energiakriisiga kasvanud sundkulutused eluasemele kahe kolmandiku võrra ning toidule viiendiku võrra lööb eriti rängalt vaesust kogevaid inimesi, sest neil on sundkulutuste osakaal kõrgem,“ rääkis EAPN (European Anti-Poverty Network) kaasamisstrateegia töögrupi liige, vaesuse uurija Mart-Peeter Erss. Vaesuse süvenemisele on hoogu andnud Ukraina

Mullu novembris Toidupanga regulaarsele koostööle asunud Maxima on selle nädalaga liitnud annetajate ringiga kõik oma 83 kauplust Eestis, logistikakeskuse ja tootmistsehhid. Vähem kui 11 kuuga on jaekett annetanud Toidupangale 1,5 miljoni euro väärtuses toitu. Ühtlasi on ettevõte astunud teisi samme toidupäästmiseks. „Ma olen väga uhke selle üle, et vähem kui

Eesti kodudes läheb igal aastal raisku 220 euro väärtuses toitu. Ühe inimese kohta visatakse ära keskmiselt 25 kg toitu, mille võiks annetada hoopis toimetulekuraskustes abivajajatele.   Täna, 29. septembril tähistatakse rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamisele pühendatud päeva. Uuringu andmetel tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid. Ligi pool sellest tekib kodumajapidamistes,

Linna teenistuses olnud 33-aastane bussijuht kukkus 1993. aasta jaanuaris Tampere linna vastutusalas olnud jäisel tänavalõigul. Mees sai ajutrauma ja kaotas töövõime. Bussijuht taotles kohtu kaudu Tampere linnalt kukkumise eest hüvitist. Bussijuht võitis vaidluse ja Turu ringkonnakohus kohustas Tampere linna 2014. aastal maksma bussijuhile hüvitist valu ja kannatuste, püsiva tervisekahjustuse ja

Mullu novembrist Toidupangaga regulaarsele koostööle asunud Eesti üks suuremaid jaekette alustas sellest nädalast toidu annetamist ka oma logistikakeskusest. Maxima keskladu on esimestel päevadel annetanud juba ligi 350 kilo puu- ja juurvilju. Kokku on jaeketi viimase poole aasta annetustest abi saanud üle 14 000 pere. „Meil on väga hea meel, et

Riigikogus teist lugemist ootavas lisaeelarves eraldati välisministeeriumile Ukraina toetuseks 2,98 miljonit eurot. Lõviosa ehk 1,98 miljonit eurot kulub pikemaajalise humanitaarabi ja arengukoostöö lõimetegevusteks. 600 000 eurot on mõeldud esmasteks päästetöödeks, humanitaardemineerimisele, varingupäästele ja meditsiinirühmale. Nende tööde asukohta lepitakse alles kokku. 400 000 eurot on mõeldud kiireloomuliseks humanitaarabiks toiduabi ja elatisvõimaluste,

Täna, 21. aprillil läheb Ukrainasse teele välisministeeriumi humanitaarabi saadetis esmaabivahenditega pommiplahvatustes kannatanutele. Saadetise väärtus on 200 000 eurot. „Juba üle kahe kuu kestnud Venemaa sõda Ukrainas on põhjustanud tohutuid inimkannatusi ja paraku süveneb humanitaarkriis iga päevaga. Seetõttu on väga oluline, et vajalik abi jõuaks Ukraina inimesteni, kellel tuleb sõjakoledustes hakkama

 Valitsuse liikmed kiitsid e-kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks tänavuse lisaeelarve, millega kaetakse ootamatud ja kiireloomulised julgeoleku tugevdamise, Ukraina sõjapõgenike ning Eesti inimeste kriisis hakkamasaamisega seotud kulud. Lisaeelarve maht ulatub üle 700 miljoni euro. Täpsemalt saab rahalisest jaotusest teavitada siis, kui valitsus kinnitab lisaeelarve eelnõu ja saadab selle Riigikogule. Plaani järgi toimub see