Kasvavad ühiskondlikult olulise töö tegijate palgad. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Sellele lisatakse diferentseerimise fond 17%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Kokku on järgmise aasta riigieelarves õpetajate palkade kasvuks ette nähtud 106,6 miljonit eurot. Õpetajate arvestuslik keskmine palk

Perehüvitiste seaduse muudatused toovad riigile lisaks uuteks toetusteks minevale püsikulule ka suuremaid kulutusi tööjõule, sest seaduse kiire vastuvõtmine nõuab lisatööjõu palkamist. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis reedel ministeeriumitesse kooskõlastamiseks perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille seletuskirjas on muuhulgas välja toodud, et riigi kulu perehüvitiste maksmiseks suureneb juba esimese kolme

„Pered vajavad väga toetusi, sest kõik nende kulud on suurenenud,“ ütles riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. „Lapsetoetus peaks iga lapse kohta olema eelnõus pakutud 80 euro asemel hoopis 100 eurot.“ Samas võib peretoetuste süsteem üha kasvavate vajaduste tõttu igal hetkel kokku kukkuda ning kavandatavad uuendused

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile perehüvitiste seaduse eelnõu, millega suurendatakse 1. jaanuarist 2023 esimese ja teise lapse, üksikvanema lapse ja lasterikka pere toetusi ning indekseeritakse lasterikka pere toetus alates 1. maist 2024. Peretoetuste suurendamine parandab perede majanduslikku toimetulekut ja tõstab kindlustunnet perelisa planeerimisel.   Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul aitavad riiklikud perehüvitised katta laste hooldamise,

Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu järgi kerkivad perehüvitised tuleval aastal nii, nagu koalitsioonis kokku lepiti, kuid 23-aastaste laste eest suurperetoetust veel ei saa. Uus perehüvitiste eelnõu põhiosa on kui koalitsioonilepingust maha kirjutatud. Esimese ja teise lapse eest saab tuleval aastal senise 60 euro asemel 80 eurot. Üksikvanema lapsele kerkib toetus samuti 80

  1. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 654 euroni kuus. 2. Pikendame elektri- ja kütuseaktsiiside ning eriotstarbelise diisli kehtivat aktsiisimäära 1. aprillini 2024. 3. Võtame 1. novembriks vastu seaduse, millega tõstetakse alates 1. jaanuarist 2023 Eesti lastega perede toimetulemise kindlustamiseks ning perede väärtustamiseks olulisi toetusi järgmiselt: a) esimese ja teise lapse toetus

Uus kolmikliit plaanib allkirjastamist ootava koalitsioonileppe alusel tõsta hüppeliselt peretoetusi. Isamaa survel on toetus mõeldud kõigile vähemalt kolme lapsega peredele kuni 24 eluaastani, Reformierakond tahaks toetust siiski täpsemaks sihitada. Uue koalitsioonilepingu põhjal peaks järgmisest aastast kasvama paljulapseliste perede toetus kahekordseks. Kolme kuni kuut last kasvatav pere hakkab kuus saama senise

  Kallase sõnul on näiteks eestikeelse hariduse osas läbirääkijatel ühine arusaam selles, et nii alushariduse kui ka põhihariduse osas oleks üleminek 2024. aastal ja teatud omavalitsuste osas, kus on vaja erandeid teha, saab seda teha valitsuse tasandil. Ühtlasi moodustatakse valitsuse juurde keelenõukoda ehk ekspertide komisjon, kes hakkab andma soovitusi, kellele

Pere Sihtkapital SA tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 81% vastajate arvates peaks riik laste saamist ja kasvatamist rohkem toetama. Hetkel ühiskonnas palju kõneainet pakkuvat perehüvitiste seaduse muutmise eelnõud toetab aga 68% vastajatest ehk enam kui kaks kolmandikku. 994 vastajaga küsitluse viis 27.-30. maini läbi Norstat Eesti AS. Esmaspäeval (30.05.2022) läbis

Reformierakonna Riigikogu fraktsioon edastas sotsiaalkomisjonile umbes 2000 muudatusettepanekut perehüvitiste seadusele, et peatada selle kiirustades läbisurumine riigikogu sellel istungjärgul. “Soovime peatada selle eelnõu kiirustades läbisurumise kolmel põhjusel. Esiteks tuleks laste ja perede parimal viisil aitamiseks pidada sisulist arutelu, nagu soovitas hiljuti Eesti lastekaitse liit. Tuleb küsida, kas ja millist toetust indekseerida,