Sotsiaalministeerium selgitab, kuidas hakatakse priskeid peretoetusi maksma kärgperedes ning kas kaks kontvõõrast – kellest ühel üks, teisel kaks last – võiksid hakata suurema toetuse saamise nimel perekonda mängima. Uus perehüvitiste seadus näeb ette, et kui peres kasvab üks alla 19aastane laps, hakkab saama 80 eurot, kahe lapsega 160 eurot, kuid

Millal potsatab 1071 perekonna pangakontole jaanuarikuine peretoetus, pole tänagi selge. Küll aga märgiti sotsiaalkindlustusametist, et võinuks hulleminigi minna: aasta algusega seotud muudatused panid süsteemi niivõrd suure koorma alla, et toetuste õigeaegne väljamakse võinuks probleemiks osutuda laiemalgi skaalal. Eile teatas sotsiaalkindlustusamet (SKA) ühismeedias, et tänavu jaanuarikuus viibib peretoetuste väljamakse 1071-le hüvitise saajale

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel ja Norstat Eesti AS-i läbi viidud küsitlusest selgub, et 60 protsenti inimestest toetab ning 31 protsenti ei toeta perehüvitiste muutmise eelnõud.   Enne jõule jättis president välja kuulutamata 7. detsembril riigikogus vastu võetud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse ning 28. detsembril võttis riigikogu seaduse muudetud kujul

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 11 seadust ning lõpetas seitsme eelnõu teise lugemise, nende seas läbis teise lugemise ka peretoetusi tõstev eelnõu. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse (625 SE), mille kohaselt saavad tööandjad võimaluse sõlmida töötutega senisest enam lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötegijaile töövõtu- ja käsunduslepingutest

Sotsiaalkomisjon algatas peretoetuste seaduseelnõu muudatused Sotsiaalkomisjon algatas Sotsiaalministeeriumi esitatud perehüvitiste tõstmise eelnõu muudatused, mis toovad lasterikka pere toetusest samm-sammulise väljumise vanusepiiri 19. eluaastale ehk viis aastat varasemaks. Komisjoni esimehe Helmen Küti sõnul teeb lasterikka pere toetuse astmelise lõppemise vanusepiiri toomine seni plaanitust viis aastat allapoole ehk 19. eluaastani olukorra õiglasemaks.

Perede toetamine on oluline, aga valitsuse välja käidud peretoetuste eelnõu on sisult nii halb ja vigane, et seda lugedes võib terve mõistus üles ütelda. Eelnõu vastuvõtmine tekitaks probleeme juurde, mitte ei lahendaks neid, seetõttu hääletan parempoolsena eelnõu vastu, kirjutab Siim Kiisler. Uus peretoetuste tõstmise seaduseelnõu ei sea lasterikkaid mitte aukohale,

Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidu sai perehüvitiste seadust ja perekonnaseadust muutev eelnõu, millega plaanitakse märkimisväärselt tõsta laste- ja peretoetusi. Riigikogu täiskogus seaduseelnõu tutvustama määratud komisjoni liige Priit Sibul rõhutas, et eelnõul on kaks suurt eesmärki. „Lastetoetuste puhul on oluline ennekõike täiendav majanduslik tugi perele. Perehüvitiste eesmärk on aga seotud Eesti rahvastiku jätkusuutlikkuse

Kui seni on lapsetoetust makstud lapse 16aastaseks saamiseni või õppiva lapse korral 19aastaseni, siis peagi makstakse peretoetust kuni lapse 24aastaseks saamiseni. Valitsus kiitis eelmise nädala istungil heaks ja saatis riigikogusse perehüvitiste tõstmise eelnõu, et toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ning suurendada kindlustunnet perelisa planeerimisel. Suuremad toetused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2023, kui

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis Riigikogusse perehüvitiste tõstmise eelnõu, et toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ja suurendada kindlustunnet perelisa planeerimisel. Suuremad toetused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2023, kui kolmelapselise pere igakuine peretoetuste summa hakkab uuest aastast olema 860 eurot kuus.   Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema

  Kasvavad ühiskondlikult olulise töö tegijate palgad. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Sellele lisatakse diferentseerimise fond 17%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Kokku on järgmise aasta riigieelarves õpetajate palkade kasvuks ette nähtud 106,6 miljonit eurot. Õpetajate arvestuslik keskmine palk