Kuna Ukrainast saabuvate sõjapõgenike hulk on oluliselt vähenenud ning rändekanalid muutunud, lõpetab PPA alates homsest ajutise piirikontrolli Eesti-Läti piiril. Sisepiiri läheduses jätkatakse pistelise kontrolliga.   Eesti taastas ajutise piirikontrolli sisepiiril tänavu märtsi alguses, sest toona saabus läbi Läti Eestisse iga päev ligi tuhat Ukraina sõjapõgenikku, keda PPA töötajad

Ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 25 693 inimesele. Esmaspäeval saabus Eestisse 501 sõjapõgenikku, sh 102 last. Neist 301 inimest olid transiidil ehk soovivad Eestist edasi liikuda. ÜRO teatel on Ukrainast pärast sõja puhkemist 24. veebruaril põgenenud 6,4 miljonit inimest. Enamik neist on siirdunud naaberriikidesse – Poolasse 3,4 miljonit, Rumeeniasse

Ajalehe Izvestija koduleheküljel kirjutati 9. mai eel, et Eesti võimud teevad kõik, et võiduüritusi takistada. Lehe teada hirmutati võidupäeva tähistajaid arestide, trahvide ja neonatside grupeeringute rünnakuga, lisades, et sagenenud on ka rünnakud nõukogude ausammaste vastu. Paar nädalat hiljem pääses Eesti taas Vene meediasse. Seekord kurikuulsasse ajalehte Pravda. Nimelt kirjutas pravda.ru

Venemaa presidendi Vladimir Putini eelmisel nädal toimunud telekohtumised ametnikega olid juba varem filmitud, kuna operatsiooni tõttu pidi ta riigijuhtimisest nädal aega eemal olema, väitis esmaspäeval Kremli-vastane Telegrami kanal. Telegrami kanal General SVR teatas, et Putin taastus peaaegu täielikus isolatsioonis. Venemaa riigitelevisioon aga näitas, et Putin jätkab riigi juhtimist, vahendas New

Peaminister Kaja Kallas viibib 24.-25. mail koos Eesti ettevõtetega ametlikul visiidil Rootsi Kuningriigis. Visiidi eesmärk on tihendada Eesti ja Rootsi kahepoolseid suhteid ning toetada Eesti ettevõtjate sidemete loomist ja koostööd Rootsi ettevõtjatega kestliku arengu ning rohelise ülemineku vallas. Peaminister Kaja Kallase sõnul on kogu Läänemere piirkond turvaline, innovaatiline ja tulevikku

Venemaa presidenti Vladimir Putinit üritati Mosksvas kohe sõja algul mõrvata, väidab Ukraina meedia. Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov ütles väljaandele Ukrainska Pravda, et Putinit üritati mõrvata vahetult pärast rünnakut Ukrainale. Mõrvakatse ebaõnnestus, aga see toimus umbes kaks kuud tagasi, ütles Budanov. Info selle kohta on salajane ja Venemaal pole seda

Lucas kirjutab arvamusloos, et praeguse katastroofilise olukorra pärast Ukrainas ja eelseisva globaalse toidukriisi eest vastutavad teiste seas ka need lääneriikide juhid, kes on viimased 30 aastat Venemaa-suunalise poliitika peavoolu kujundanud. „Teisest küljest on selgunud, et täielik õigus oli idaeurooplastel, keda 30 aastat on nimetatud hüsteerilisteks ilmalõpu kuulutajateks,” lisab Lucas. „Ehkki

Vene diplomaat Boriss Bondarev teatas ÜRO institutsioonide juures Genfis , et tal ei ole kunagi olnud nii häbi oma riigi pärast ja mõistis hukka president Vladimir Putini agressioonisõja Ukraina vastu. Oma avalduses ütles Bondarev: “Oma diplomaatilise karjääri 20 aasta jooksul olen ma näinud meie välispoliitikas erinevaid pöördeid, aga mitte kunagi

Vene presidendil Vladimir Putinil oli eelmisel nädalal edukas vähioperatsioon ja ta terveneb, väidavad Vene opositsiooni allikad. 69-aastasel Putinil tehti eelmisel esmapäeval lõikus, mida soovitasid arstid ja mis kulges edukalt, väidavad Kremliga siseinfoga kursis olevad allikad. Putini tervis oli pärast seda reedel veidi halvenenud, aga siis ta tervenes. Arstid on soovitanud

Saksamaa ja Itaalia teatasid firmadele, et nad võivad avada rubla-arved, et säilitada gaasitarned nii, et need ei läheks vastuollu Euroopa Liidu poolt Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidega. Vastav eriluba anti allikate väitel Euroopa Liidu poolt Saksamaale ja Itaaliale, vahendab Reuters. Poola, Bulgaaria ja Soome on keeldunud rublades maksmast, mistõttu lõpetati nendesse