Püüdes võidelda suurte farmaatsiaettevõtete, meedia ja Big Techi tsensuuri vastu, üritavad arstid kogu maailmas hoiatada masse COVID 19 eksperimentaalsete vaktsiinide laastava mõju eest, mis kavatsetakse massiliselt süstida pahaaimamatusse avalikkusse, keda abistavad sõjaväed kogu maailmas.   Mis võiks neid arste, meditsiiniõdesid, teadlasi ja teisi tervishoiutöötajaid motiveerida nii kiretut palvet esitama? Nad

Paljude südameid puudutas sügisel eetris olnud lugu 38-aastasest üksikemast Mari Minnist, kes pidas samaaegselt vähidiagnoosiga lootusetuna näivat võitlust eksabikaasaga, et enne surma oma väikest tütart näha. Peame kurbusega teatama, et aasta lõpus sai ränk haigus Marist võitu. Mari lahkus siitilmast 25. detsembri varahommikul, olles veetnud oma viimased jõulud kodus laste

Esialgsetel andmetel juhtus möödunud aastal 3457 tööõnnetust, mida on mullusest üle 800 võrra vähem, samuti vähenes oluliselt töösurmade arv.   Mullu registreeritud tööõnnetustest oli kergeid 2576 ja raskeid 873. Elu kaotas tööl kaheksa inimest. Möödunud aastal juhtus 2019. aastaga võrreldes 819 tööõnnetust vähem. Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul aitas eelmine

Eestis on kolmapäevase seisuga COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 5009 inimesele.     COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist. Esmajärjekorras võimaldatakse

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma märkis kolmapäevasel pressikonverentsil COVID-19 hetkeolukorra kohta, et on näha stabiliseerumise märke, kuid kiirema languseni läheb veel aega.     “COVID-maraton pole veel läbi, aga kindlasti võime näha, et pikem osa on seljataga. Euroopa haigestumine on stabiliseerunud ja näitab langusrendi. Kiirema languseni läheb veel aega. Samas

Alustan faktist, kus maailmas on tuhandeid teadlasi, professoreid, psühholooge, biolooge, virolooge, doktoreid ja lõputul hulgal erinevaid teadlasi, kes vastavalt oma staatusele on kompetentsed kaasa rääkima koroonaviiruse ja vaktsineerimise teemadel. Ja mitte ainult, seda nad igapäevaselt ka teevad. Kas leidub mõni inimene, kes ütleks mulle ühe adekvaatse või tõsiselt võetava põhjuse,

Eesti rahvaarv kasvas aasta jooksul 2043 inimese võrra ning kuigi sündide ja surmade statistika detsembrikuu kohta ei ole veel teada, siis esialgsete andmete pealt saab järeldada, et loomulik iive oli negatiivne.   “See ei ole kindlasti hea uudis, kuid on paratamatu paljudeks aastateks lähitulevikus ja oleme sellega arvestanud.  Sellest aga

Portugalis suri 41-aastane haigla pediaatria osakonna operatsiooniassistent kaks päeva pärast koroonavaktsiini esimese doosi saamist. Naine suri 1. jaanuaril. Nüüd on meditsiiniringkonnad riigis ärevil. Ajakirjanduse andmetel leidis surnud naise eest tema elukaaslane, kes oli käinud väljas poes. Elukaaslane kutsus kiirabi, aga naise elustamine ei andnud tulemusi, vahendab Portugal Resident. Naine oli üks

Inglismaad laastab kole muteerunud koroonaviirus, mille tõttu on kasvanud nädalaga nakatumiste arv 80 protsenti. Täna pühapäeval tuvastati Ühendkuningriigis viimase ööpäevaga kokku 54 990 uut nakatumist.   Inglismaa peamistest nakkuse kolletest on hakatud saatma patsiente mujale. Ärevaks teeb asjaolu, et haiglate intensiivravi osakondadesse satub üha enam alla 30-aastaseid noori inimesi, vahendab Daily

  – Euroopa Liit sai vana aasta sees Pfizerilt minimaalses koguses vaktsiine, ravimifirma pole suutnud oma lepingulisi kohustusi täita – sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul tuleb seetõttu tunnistada, et hetkeseisuga on Euroopa Liit on vaktsineerimise võidujooksus tagapool ja nüüd on küsimus, kuidas suudetakse 2021. aastal see vahe tagasi teha.