COVID-19 pandeemia algusest peale on vaktsiinid olnud peamine vahend haiguse leviku peatamiseks ja raske haigestumise ennetamiseks. Nagu kõigi vaktsiinide puhul, võivad ka COVID-19 vaktsiinidel olla kõrvalmõjud. Siiski on oluline märkida, et enamik vaktsiinide kõrvaltoimeid on kerged või mõõdukad ja ajutised. Harvadel juhtudel võivad esineda tõsisemad reaktsioonid, kuid need on võrreldes

Soomest on saanud viimase 12 kuu jooksul arvestatuna kumulatiivse koroonasurmade arvu poolest Euroopa juhtiv riik miljoni elaniku kohta, selgub Our World in Data veebilehel avaldatud andmetest, mis tuginevad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) pidevalt uuenevale statistikale. Helsingi ja Uusimaa haigla diagnostikadirektori Lasse Lehtoneni sõnul kohaldab WHO statistilisi andmeid kõikidest riikidest ühetaoliselt. Lehtonen

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt viis A-gripiviiruse juhtu. Grippi haigestumus püsib madal, registreeritakse üksikud gripijuhud, riigisisene levik ei ole veel alanud.43. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 2514 inimest, neist 36,2% olid kuni 14-aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 188,8. Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumus on tõusnud nädalaga 25%.Grippi haigestumuse intensiivsust

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab 2023. aasta sügisel COVID-19 vastu vaktsineerimist riskirühmadele, kuhu kuuluvad 60+ vanuses inimesed ja riskihaigustega lapsed ning täiskasvanud. Seda juhul, kui neil on viimasest vaktsineerimisest või COVID-19 läbipõdemisest möödunud enam kui kuus kuud. Ekspertkomisjon soovitab kasutada eelkõige neid vaktsiine, mis lähtuvad epidemioloogilisest olukorrast ja annavad praeguste COVID-19 tüvede

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt üks A-gripiviiruse juht. Haigestumus püsib madal, registreeritakse üksikud juhud. 42. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 1999 inimest, neist 37% olid kuni 14-aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 149,9. Haigestumus on kerges tõusutrendis. Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata madalaks. Gripiviiruse levik ei ole veel

Terviseamet koondas kokku info, mida silmas pidada käesoleval viirushooajal. Praegu ei kehti riigis ühtegi piirangut või kohustust seoses COVID-19 haigestumisega. Küll aga tasub meelde tuletada mil viisil on võimalik ära hoida nakatumist, millal peaks ennast viiruse suhtes testima ja kes võiksid kaaluda sel hooajal COVID-19 vastast vaktsineerimist. Kust saab infot

Prof. Krista Fischeri äsjavalminud koroonasse haigestumise ja vaktsineerimise analüüsi kohaselt pikendas COVID-19 vastu vaktsineerimine üle viiekümne aastaste inimeste seas eelmisel aastal kuni 1400 inimese elu. Tõhustusdoosi saanud inimeste seas esines koroona-suremust umbes 7 korda vähem kui vaktsineerimata isikute hulgas ja tõhustusdooside olulisus tõuseb vanuse kasvades. Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika

Prof. Krista Fischeri äsjavalminud koroonasse haigestumise ja vaktsineerimise analüüsi kohaselt pikendas COVID-19 vastu vaktsineerimine üle viiekümne aastaste inimeste seas eelmisel aastal kuni 1400 inimese elu. Tõhustusdoosi saanud inimeste seas esines koroona-suremust umbes 7 korda vähem kui vaktsineerimata isikute hulgas ja tõhustusdooside olulisus tõuseb vanuse kasvades. Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika

Jah, COVID-19 juhtumid on paljudes maailma osades taas tõusuteel. Selle põhjuseks on mitmed tegurid, sealhulgas uute variantide levik, vaktsineeritud või varem nakatunud inimeste immuunsuse vähenemine ja avaliku tervise meetmete leevendamine. Siin on mõned asjad, mida on vaja teada COVID-19 kohta sel sügisel ja talvel: Viirus on endiselt väga nakkav, seega

Uus COVID-19 variant, mida ametlikult nimetatakse EG.5, kuid hüüdnimega Eris, levib kiiresti paljudes maailma osades. Kuigi avalikku terviseriski hinnatakse madalaks, hoiatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kõiki riike juhtude jälgimise eest, klassifitseerides selle “huvipõhiseks variandiks”. “Olemasolevate tõendite põhjal on EG.5 poolt avaldatav avalik terviserisk hinnatud globaalsel tasandil madalaks,” ütles WHO. “Peame tagama,