gabriella clare marino J0Hd5hrzF54 unsplash

COVID-19 vastu vaktsineerimine hoidis eelmisel aastal 50 + vanuste seas ära ligi 1400 inimese surma

Prof. Krista Fischeri äsjavalminud koroonasse haigestumise ja vaktsineerimise analüüsi kohaselt pikendas COVID-19 vastu vaktsineerimine üle viiekümne aastaste inimeste seas eelmisel aastal kuni 1400 inimese elu. Tõhustusdoosi saanud inimeste seas esines koroona-suremust umbes 7 korda vähem kui vaktsineerimata isikute hulgas ja tõhustusdooside olulisus tõuseb vanuse kasvades.

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi professori ning Covid-19 teadusnõukoja endise liikme Krista Fischeri sõnul tuletati ära hoitud surmade arv vanuserühmas vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste surmade võrdlemisel.

„Keskendusime eakatele inimestele, sest nooremate seas on koroonasse suremus olnud eelmisel aastal väike ja teadaolevalt peamiselt seotud raskete kaasuvate haigustega. Eeldasime, et kui vaktsiinid ei toimiks, siis peaks suremus vaktsineerimata eakate inimeste seas olema samas proportsioonis vaktsineeritud inimestega. Eeldatava surmade arvu ja tegelike surmade erinevus vaktsineeritute seas annabki võidetud elude arvu ja näitab vaktsiinide tõhusust ning efekti. Mudeli järgi selgus, et eelmisel aastal päästeti Covid-19 vastaste vaktsiinidega kuni 1400 inimelu, selgitas prof Krista Fischer ja näitlikustas: „See on sama palju kui on Vormsis, Kihnus ja Ruhnus elanikke kokku“.

Prof Krista Fischer ennetas skeptikute väidet, et tegu on eeldusel rajaneva mudeliga, põhjendades et, analüüsis on põhjalikult käsitletud suremust vanuserühmades vastavalt vaktsineeritusele. Vaadeldud on näiteks suremust Covid-19 tõttu tuhande inimese kohta 60+ elanikonna seas omikroni kõrgajast kuni pandeemia lõpuni.

Krista Fischeri sõnul näitavad andmed, et esmase vaktsineerimiskuuri läbinud eakate koroona-suremus tuhande inimese kohta oma vanuserühmas on enam kui kolm korda väiksem võrreldes vaktsineerimata eakaaslastega. „Tõhustusdoosi saanute seas on see vahe aga keskmiselt seitsmekordne. Teise tõhustusdoosi efekt ilmnes kõige rohkem 80+ vanuserühmas, kus vahe mitte vaktsineeritutega oli enam kui 20 kordne,“ tutvustas professor analüüsi tulemusi.

Prof Krista Fischeri sõnul on alustanud ka teadustööd uurimaks Covid-19 vastu vaktsineerimise mõju üldsuremusele aastatel 2021-2022, kasutades põhjusliku analüüsi meetodeid. Artikkel valmib plaanide kohaselt 2023. aasta lõpuks.

Vaata ka:

horoskoop

Horoskoop – Teisipäev 28 mai 2024

Jäär (21. märts – 19. aprill): Täna on hea päev, et alustada uusi projekte või

euroopa liit

Komisjonid keskenduvad avalikul istungil Eesti huvidele Euroopa Liidu järgmises eelarves

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja rahanduskomisjon arutavad täna kell 13.30 algaval avalikul istungil, millised