Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas esimesele lugemisele saata eelnõu, mis hõlbustab tänavusest lisaeelarvest tervishoiutöötajatele lisatasude maksmist ning eelnõu, millega muudetakse tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks vajalike andmete vahetus riiklike registrite vahel efektiivsemaks.     Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka selgitas, et kriisi ajal on suur osa tervishoiutöötajaist lisaks oma tavapärasele tööle pühendunud COVID-19 ennetamisele

  Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil koos asjaomaste asutuste esindajatega seksuaalse enesemääramise vanusepiiri tõstmise üle, mille kohta on Riigikogu menetlusse jõudnud ka kaks eelnõu. Praegu on seksuaalse enesemääramise vanusepiir 14 aastat.     Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et tänase istungi eesmärk oli koguda infot, et eelnõusid pädevamalt menetleda ja

  Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon käsitleb tänasel avalikul istungil maakondliku ühistranspordi korraldust, mille kulud viimastel aastatel on kasvanud ja kasvavad prognooside kohaselt ka järgmiste aastate jooksul hüppeliselt.     Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei ole tasuta bussisõit maakonnaliinidel kaasa toonud soovitud tulemust ja selle korraldus on ebamõistlik. Kui enne

Seoses igakevadise kõrgemate riigiteenistujate palkade indekseerimisega tõusevad presidendi, peaministri ja riigikogu esimehe palgad umbes 100 eurot.     Alates 1. aprillist 2021 on kõrgeim palgaindeks 1.016. See omakorda korrutatakse igal aastal kõrgeima palgamääraga (see on presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe määr), mis alates 1. aprillist 2020 on endiselt

Lisaeelarve projekt, mis riigikogu ette jõudis, on valminud valitsuse ministrite ja kõigi ministeeriumite ühises arutelus ja koostöös ühtse eesmärgi nimel – tagada kriitilisematele valdkondadele tugi ja lahendused, et leevendada tervishoiukriisi mõjusid Eestimaa inimestele ja majandusele ning tagada jätkusuutlikkus kriisist väljumiseks.     Eesti on eelmisest nädalast alates sisuliselt lukus ning

Valitsus kiitis eile õhtul sidevahendite teel peetud istungil heaks lisaeelarve eelnõu, mille kulude ja toetuste maht on ligi 641 miljonit eurot. Lisaeelarve aitab tervisevaldkonda võitluses koroonaviirusega ning toetab taastumist, et piirangute leevenemise järel saaksid majandus ja inimeste normaalne elu kiiresti taastuda. Eelarve antakse riigikogule üle täna.   „Tervishoiukriis, kus me

Valitsus kiitis eile õhtul sidevahendite teel peetud istungil heaks lisaeelarve eelnõu, mille kulude ja toetuste maht on ligi 641 miljonit eurot. Lisaeelarve aitab tervisevaldkonda võitluses koroonaviirusega ning toetab taastumist, et piirangute leevenemise järel saaksid majandus ja inimeste normaalne elu kiiresti taastuda. Eelarve antakse riigikogule üle täna.     „Tervishoiukriis, kus

Valitsus jõudis tänasel kabinetinõupidamisel põhimõttelisele kokkuleppele lisaeelarve eelnõus. Lisaeelarve kulude maht on üle 640 miljoni euro.     Suurima osa lisaeelarvest moodustab sotsiaalministeeriumi valdkond, millele on ette nähtud üle 258 miljoni euro. Selles sisalduvad näiteks palgatoetused ja haiglate ning teiste tervishoiuasutuste kulude toetused, samuti vaktsineerimise ja testimise kulud.   Palgatoetuse maksmiseks

Peaminister Kaja Kallas riigikogule videokõne vahendusel valitsuse Euroopa Liidu poliitika ülevaadet andes tervisekriisi lahendamisele ja ka tulevastele väljakutsetele, millest tähtsaimad on näiteks digi- ja rohepööre.     Kallas rõhutas, et Eesti huvides on igati olnud ja peab alati olema pürgimine Euroopa poliitika ja ühiste otsuste tuumikusse. „See on väikeriigi tugevaim

  Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kuulas tänasel avalikul istungil haiglate juhtide selgitusi olukorrast koroonaviiruse tõkestamisel ja leidis, et keskne probleem meditsiinis on tööjõu puudus.     Ülevaatest selgus, et praegu on patsient haiglas koroonaviirusega keskmiselt 10,5 päeva ning haigestunutel on statistiliselt 5,5-protsendiline tõenäosus sattuda haiglasse.     „Olukord on kriitiline