Siseminister Kristian Jaani, Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela ning Politsei- ja Piirivalveameti kriisijuhtimine Vallo Koppel selgitasid pressikonverentsil COVID järelevalve olukorda.       „Meil lisandub iga päev haiglaravile 80-100 inimest ja olukord on väga kriitiline. Nii tervishoiusüsteem ja Siseministeeriumi valitsemisala kui ka iga Eesti inimene tegeleb täna elude päästmisega. Nii

  Valitsuse 11. märtsil algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (347 SE).     Peamised on muudatused, mis aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, sealhulgas järelevalve tegemisel, on seotud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega (NETS).     Juba praegu näeb seadus

  Riigikogu kultuurikomisjon esitab parlamentaarsete kuulamiste tulemusena valitsusele ettepanekud õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamise tagamiseks   Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul käsitles kultuurikomisjon õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamise küsimusi sügisistungjärgul ühe esmatähtsa teemana. „Tuginedes erinevate osapoolte väljatoodule ja Riigikogu fraktsioonide ettepanekutele, leiame, et õpetajakutse väärtustamine ning õpetajate järelkasvu tagamine vajab

Valitsus kiitis täna e-istungil heaks ja saatis riigikogule arutamiseks seaduseelnõu, mis pikendab haiguspäeva varasemat hüvitamist kuni aasta lõpuni ja politsei ja piirivalveametil väärteo korras vastutusele võtta inimesi, kes rikuvad nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks vajalikke nõudeid.   Juba praegu näeb seadus ette, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kompenseerib tööandja haiguslehe 2. –

Valitsus kiitis täna e-istungil heaks ja saatis riigikogule arutamiseks seaduseelnõu, mis pikendab haiguspäevade varasemat hüvitamist kuni aasta lõpuni ning võimaldab politsei- ja piirivalveametil väärteo korras vastutusele võtta inimesi, kes rikuvad nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kehtestatud nõudeid.   Juba praegu näeb seadus ette, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kompenseerib tööandja haiguslehe 2.–5.

Peaminister Kaja Kallas ütles täna riigikogu ees esinedes, et koroonakriisi ajal märkimisväärselt tihenenud koostöö teadlastega peab jätkuma ka pärast pandeemiat ning siis juba järgmiste väljakutsete puhul, millest olulisimad on rohe- ja digipööre.   Kallas ütles riigikogule teadus- ja arendustegevuse olukorrast ülevaadet andes, et 2020. aasta tõi teadlastele pandeemiaga seoses kaasa

Johannes Kert (3. detsember 1959 Petseri – 4. märts 2021) oli Eesti poliitik, reservväelane (auastmelt kindralleitnant) ja endine riigiametnik. Ta oli kaitseväe juhataja aastail 1996–2000. Muuhulgas teenis ta vahemikus 2001–2002 Eesti maaväe ülemana, ning oli 2002–2008 Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures. 2008. aasta jaanuaris läks ta reservi.   Oktoobrist 2014 oli ta Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 8 ning osutus valituks ringkonnamandaadiga (752 häält).[1]

    Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas teisipäeval põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja suunise Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) lisavahendite eraldamiseks. Erakorraliseks toetuseks kavandatud kokku 15,8 miljonit eurot.   „Allkirja sai ministri määrus, millega kehtestatakse põllumajandussektori erakorralise toetamise tingimused ning samuti suunis Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogule omavahenditest 3,8 miljoni euro eraldamiseks toetuse

TÄHELEPANU! 1. märtsist ei saa teatud riiklikesse e-teenustesse pangalingi kaudu siseneda. See tähendab, et kasutaja ei saa panga PIN-kalkulaatorit, salasõna või biomeetriat kasutades siseneda osasse riigi e-teenustesse, näiteks riigiportaali. Jätkuvalt saab riiklikesse e-teenustesse sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Pangalingi toe kadumine mõjutab kuni 7000 inimest. Muudatus ei mõjuta erasektori,

    Valitsuskabinet kiitis neljapäeval heaks maaeluminister Urmas Kruuse ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleks erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) omavahendite arvelt.   „Põllumajandus ja toidutootmine on riigi jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad. Koroonakriis on valusalt puudutanud põllumajandust ja