Uudised

Peaminister Kallas: Eesti huvides on pürgimine Euroopa ühiste otsuste tuumikusse

Peaminister Kaja Kallas riigikogule videokõne vahendusel valitsuse Euroopa Liidu poliitika ülevaadet andes tervisekriisi lahendamisele ja ka tulevastele väljakutsetele, millest tähtsaimad on näiteks digi- ja rohepööre.

 

 

Kallas rõhutas, et Eesti huvides on igati olnud ja peab alati olema pürgimine Euroopa poliitika ja ühiste otsuste tuumikusse. „See on väikeriigi tugevaim tagatis oma saatust ja tulevikku ise määrata,“ lausus peaminister. „Eesti asjad on ka Euroopa asjad ja vastupidi – tugevad riigid teevad tugevaks Euroopa ja tugev Euroopa teeb tugevaks ka Euroopa riigid,“ lisas ta.

 

 

Peaminister kõneles ettekandes ELi poliitika arutelude keskmes olevast tervisekriisist ning tegevustest selle lahendamiseks. „Kriisi õppetunnina toetan ma seda, et Euroopa Liit looks võimekuse ise vajadusel tervise-hädaolukord välja kuulutada ja kiirelt tegutsema asuda. Samuti peab Schengeni reeglite ülevaatus tervisekriisi õppetunde arvesse võtma ja muutuma kriisikindlamaks, et mitte uuesti kogeda seda isekust, mis hetkeks möödunud kevadel tekkis. Piiride sulgudes kannatasid järsku korraga kõik Euroopa Liidu põhivabadused ning soov isikukaitsevahendeid või hingamisaparaate saada näitas, et kehtisid džungliseadused,“ sõnas Kallas.

 

 

Kallas tõi esile, et on väikest viisi ime nii see, et koroonaviiruse vaktsiinid on ressursside mobiliseerimise tõttu olemas kui ka see, et on olemas solidaarne süsteem vaktsiinide jagamiseks liikmesriikide vahel ning samuti vaktsiinide eraldamiseks muule maailmale. „Veel aasta tagasi öeldi siinsamas, et Eesti on ravimifirmade jaoks liiga väikese turuga riik ning uued ravimid jõuavad siia kas liiga hilja või on liiga kallid, aga ühtsel Euroopa turul ei peaks see nii olema. On selge, et ilma Euroopa Liiduta meil koroonavaktsiine täna ei oleks,“ lausus ta.

 

 

Peaminister rõhutas ka Euroopa Liidu rahalist solidaarsust kriisis ning märkis, et eelmine suur finantskriis andis olulise kogemuse euroala tugevdamiseks, mis on koroonakriisis pakkunud hädavajalikku turvavõrku. Kallase sõnul on EL kriisi lahendamiseks võtnud kasutusele palju olulisi meetmeid ning nimetas neist näiteks kolme triljoni euro väärtuses Euroopa Komisjoni riigiabilube, Euroopa Keskpanga toega ligi kahe triljoni eurose mahuga erakorralist varaostukava ning ELi eelarvetuge umbes 1,1 triljoni euro suuruse eelarvega ja 750 miljardi euro ulatuses taaskäivitamiskavaga.

„Seda võib kokku nimetada ei rohkem ega vähem kui tõesti erakordseks ja ajalooliseks solidaarsuseks, aga ka tähelepanuväärseks investeeringuks tulevikukindlusse, sest järgmises kriisis toetume juba sellele, mida tänasest kogemuse pinnalt ehitame,“ ütles Kallas ning tõi veel esile, et see tugi annab ka võimaluse teha täiendavaid investeeringuid tervisesüsteemi ja haiglavõrgu tugevdamisse.

 

 

Tähelepanuväärselt olulise kriisikindluse andjana tõi Kallas ka esile Euroopa Liidu suurt siseturgu ning märkis, et juurdepääs strateegiliselt olulistele materjalidele ja tehnoloogiatele pole oluline üksnes tervise kaitseks, vaid ka rohe- ja digipöörde elluviimiseks. „Euroopa Komisjon esitas möödunud nädalal digikompassi algatuse, milles kiipide, kvantarvutite, digioskuste ja muu kõrval võetakse lõpuks ometi sihikule ka meile armas laialdane digiallkirjade kasutuselevõtt. Ma loodan, et ülemkogu annab sellele põhimõttelise heakskiidu järgmisel nädalal,“ lausus ta.

Peaminister kõneles ettekandes rohepöördest ning elurikkuse kriisist ja vajadusest arvestada looduskapitaliga majandusarvestuses. „Me ei ole maad pärinud oma vanematelt, vaid oleme ta laenuks võtnud oma lastelt,“ ütles Kallas. „Tasuta ja piiramatult tarvitatavat loodust ei eksisteeri ning ülekasutamise tagajärjeks on loodusetus ja eluvaesus, sellest edasi aga juba lootusetus ja vaesus,“ lisas ta.

„1996. aasta Tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu „kes hiljaks jääb, see ilma jääb“. Sellise eluterve suhtumisega peaksime lähenema ka rohepöördele, mida Läänemere ohustatud liigi järgi võiks koduselt kutsuda ka Viigrihüppeks,“ ütles peaminister.

 

 

Kallas kordas üle, et valitsus toetab Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja selle õiguslikult siduva eesmärgina kirjutamist niinimetatud Euroopa kliimaseadusse. „Veelgi enam, me toetame sellist eesmärki ka Eestile ning algatasime äsja ka keskkonnavaldkonna arengukava koostamise. Järgmise kahe kuu jooksul ootame nii Euroopa Komisjoni kui Eesti enda mõjuhinnangut, kuidas on 55 protsendi heite vähendamine saavutatav,“ lausus Kallas ning väljendas heameelt õiglase ülemineku fondi loomise üle, et teha sealt roheüleminekuks vajalikke investeeringud Ida-Virumaal.

Peaminister kinnitas, et valitsus seisab kindlasti selle eest, et Eestis oleks tarka ja rohelist tööstustootmist rohkem ning tõi esile, et näiteks Eesti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete näol on olemas juba märkimisväärne jalajälg niinimetatud autotööstuses ja avaldas tunnustust Eesti ülikoolidele teadmusbaasi ladumise eest.

Jaga
Back to top button