Valitsus sai julgeolekuteemalisel kabinetinõupidamisel ülevaate seoses Poolas, Przewodówi külas aset leidnud raketiintsidendiga, milles hukkus kaks inimest. Eile viis Venemaa Ukraina vastu läbi aegade kõige ulatuslikuma raketirünnaku, mis oli suunatud tsiviiltaristu vastu ja jättis esialgu elektrita ligi 10 miljonit Ukraina elanikku. Oht Eesti julgeolekule suurenenud ei ole. „Intsident toimus, kuna Ukrainas

Riigikogu infotunnis vastas siseminister Lauri Läänemets Merry Aarti küsimusele ehitustegevuse kohta Eesti ja Venemaa kontrolljoonel. Aart juhtis tähelepanu, et ehitustööd peaks toimuma siis, kui pinnas on kuiv ja maa kannab, ning kohalike elanikega tuleks teha lugupidavat koostööd, et kohalikud oleksid neid puudutavate töödega paremini kursis. Siseminister vastas, et ehitustööd sõltuvad

Olgu juba sissejuhatuses öeldud, et muidugi on venelasi, kes on avalikult ja avameelselt sõja vastu, kellele Putini režiim on ühel või teisel viisil haiget teinud ja kellel on Venemaa käitumise pärast häbi. Kuid olgem ausad, neid on käputäis umbes 160 miljoni suuruses inimmeres Venemaal ja võõrsil, sealhulgas miljonite venelaste seas,

Nursipalu harjutusvälja laiendamine on möödapääsmatu, kuid kaitseministrina pean väga oluliseks, et seda tehes tegutseme läbipaistvalt ja kohalikke kogukondi kaasates. Aga varugem üksikasjadega veel veidi kannatust, sest lähtume vanarahva tarkusest, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Sest jutt ei ole ei vähemast ega rohkemast kui kogu Eesti julgeolekust. Kui Venemaa

Peaminister Kaja Kallas arutas koos välisminister Urmas Reinsalu ja kaitseminister Hanno Pevkuriga julgeolekuolukorda ning kutsus kokku julgeolekukabineti nõupidamise. „Eile Poolas aset leidnud juhtum on äärmiselt tõsine. Suhtleme aktiivselt nii Poola kui teiste liitlastega, et välja selgitada juhtunu täpsemad asjaolud. Poola on meie hea liitlane NATOs ja võib olla kindel, et

Täiendus 16.11.2022 – Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul võis teisipäeva pärastlõunal Poolat tabanud rakett olla õhutõrjerakett S-300. Tema sõnul ei saa ka välistada, et tegemist oli Ukraina õhutõrjeraketiga. “Spekulatsioone on olnud, et tegemist võis olla õhutõrjeraketiga S-300. Aga kas see ka nii on, seda peab uurimine näitama,” ütles Pevkur kolmapäeval ERR-ile.

Tänasest kontrollitakse täiendavalt Eestisse saabuvaid ja siit edasi liikuvaid Venemaa ja Ukraina kodanikke, et saadud andmeid analüüsides saada parem ülevaade riiki saabujatest, siin viibijatest ja Ukraina sõjapõgenike transiidisti Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul võimaldab ametnike tegevus võrrelda olemasolevaid laevareisijate ja bussireisijate nimekirju idapiiri ületanud Ukraina ja Venemaa kodanike nimekirjadega. „Samuti kontrollitakse Eesti –

– Peaminister Kaja Kallas kohtus täna Helsingis Soome peaministri Sanna Mariniga ja osales Eesti-Soome tulevikukoostööle pühendatud valitsustevahelisel seminaril. Kallas rõhutas, et kardinaalselt muutunud julgeolekuolukorras peavad head naabrid tegema veel tihedamat koostööd. Kohtumisel Sanna Mariniga arutati energeetika ja turvaliste ühenduste küsimusi, rahvusvahelist koostööd Ukraina toetamisel ning Venemaa vastutusele võtmisel, samuti Soome

Euroopas on tavapärasest soojema talve tõenäosus suur, selgub EL-i kliimateenistuse Copernicuse pühapäeval avaldatud prognoosist. Läänemere, Vahemere ja Põhjamere rannikul on temperatuurid „peaaegu kindlasti” üle ajalooliste keskmiste ning soojade ilmade tõenäosus on suurenenud ka mujal Euroopas. Soojade ilmade tõenäosus on suurenenud viimase kuu aja jooksul, vahendab uudisteagentuur Bloomberg. Tavapärasest pehmem talv

Ukraina president Volodymõr Zelenski andis G-20 riikide tippkohtumisele saadetud videopöördumises ülevaate Ukraina rahutingimustest. Zelenski sõnul peab Venemaa kinnitama Ukraina territoriaalset terviklikkust, viima oma väed Ukraina pinnalt välja ja maksma tekitatud kahjude eest hüvitist, vahendab Guardian. Samuti kutsus ta üles korraldama rahvusvahelist konverentsi, et määratleda sõjajärgne julgeolekuarhitektuur ja vältida Venemaa agressiooni kordumist.