Tartu Ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse jätkuvat kasvu. Kõige rohkem on viirust Lõuna-Eestist kogutud proovides. Nädalaga on märgatav tõus toimunud ka Harjumaa ja Ida-Virumaa asulates. Võrreldes möödunud nädalaga on tulnud juurde neid asulaid, mille reovee viirusesisaldus on suur või väga suur. Kui eelmisel nädalal võis öelda, et

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad viirusekoguse kasvu. Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on koroonaviirust enim Lõuna- ja Kesk-Eesti asulate reovees, vähese viirusekogusega paistavad silma Virumaa suuremad linnad. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on seekordsetest tulemustest näha, et Lõuna-Eestis on viirus eelmise

Koroonaviiruse kogus reovees on pea üle Eesti mõõdukas Sellenädalane reoveeuuring näitab, et koroonaviirus on nädalaga üle Eesti ühtlasemalt laiali läinud. Ühtegi väga suure viirusekogusega asulat seekord kaardil pole, samas on väikese viirusekogusega kohti vähemaks jäänud. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on Eesti keskmist olukorda

Reoveeuuringu põhjal koroonaviiruse levikus kardetud hüppelist kasvu võrreldes möödunud nädalaga ei ole, ütles uuringu läbiviija Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson. Tanel Tenson sõnas, et uuringu järgi on koroonaolukord sarnane eelmisele nädalale. “Kui me vaatame seda seisu, siis mingi väikene tõus meil siin tasapisi toimub, aga õnneks midagi

Reoveeuuring näitab koroonaviiruse ühtlast levikut üle Eesti Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad koroonaviiruse leviku kasvu üle Eesti. Viirusesisaldus on enam kui pooltes suuremates proovivõtukohtades kasvanud mõõdukaks või suureks. Pärast kuuajalist pausi alustasid Tartu Ülikooli teadlased taas iganädalase reoveeseirega. Kui juuni lõpus oli reovee koroonaviirusesisaldus kahanenud pea kõikjal väheseks

Reovee koroonaviirusesisaldus on pea üle Eesti kahanenud mõõdukaks või väheseks Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad koroonaviiruse koguste vähenemist üle Eesti. Väga suure viirusesisaldusega kohti seekordsel tulemuste kaardil pole. Kui veel nädala eest leidus uuringutulemusi kajastaval kaardil üks tumepunasega märgitud asula, mis viitas reovee väga suurele viirusesisaldusele, siis äsja

Reovee koroonaviirusesisaldus on pea üle Eesti kahanenud mõõdukaks või väheseks Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad koroonaviiruse koguste vähenemist üle Eesti. Üheski asulas pole viirusekogus enam väga suur. Kui veel nädala eest leidus uuringutulemusi kajastaval kaardil mitmeid tumepunasega märgitud asulaid, mis viitasid reovee väga suurele viirusesisaldusele, siis äsja lõppenud

Koroonaviiruse kogus reovees kahaneb stabiilselt Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused kinnitavad koroonaviiruse koguse stabiilset, kuid väga aeglast kahanemist. Väga suure viirusesisaldusega proove on jäänud vähemaks, kuid viirus pole siiski kuskilt päris kadunud. Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on viirusekogus märkimisväärselt suurem Ida-Virumaal, Lõuna-Eestis ja Harjumaal. „Kui olukorra muutust

Reoveeuuringu kaardil on üle pika aja mitu roheliseks märgitud asulat Tartu Ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse taseme langust. Analüüsitulemustest ilmneb, et mitme Eesti asula reovees on viirusesisaldus kahanenud suisa väheseks. Samas tõdevad teadlased, et viirusekogus on reovees ikka veel üsna suur. Eriti teevad muret mõned Ida-Virumaa suuremad linnad,

Reovee koroonaviirusesisaldus on üle Eesti taas kasvanud Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse kasvu. Suure viirusesisaldusega proove on saadud üle Eesti, mistõttu tuleb viiruse levikut pidurdavatesse ettevaatusabinõudesse suhtuda kõikjal väga tõsiselt. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on murettekitav, et aprillis toimunud aeglane