Ilutegija Marju Karin andis sotsiaalmeedias teada, et on otsustanud taas õppima minna. «Ajul on vaja tegutseda, mitte lulli lüüa koos minuga veini lürpides,» kirjutab Karin värskeid uudiseid jagades. Ilusüstide kuninganna Marju Karin andis oma sotsiaalmeedias teada, et on taas otsustanud koolipinki istuda. Naine sai teada, et Tartu Ülikool võttis ta vastu erialale,

Lõuna-Eesti lapse lugu ei jäta külmaks. Mulle räägib see lugu valjul häälel, et erivajadustega laste peredel on abi vaja. Peredele mõeldud toetuste parem sihtimine aitab pakkuda rohkem tuge neile lastele ja nende vanematele. Igal lapsel peab olema turvaline elukeskkond ja perel vajalik abi, kui ise hakkama ei saa. Riik ja omavalitsused

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu jaanuarikuise etapi tulemused näitavad üle pika aja nakatumise märkimisväärset vähenemist ja antikehade levimuse kasvu. Uuringut vedas Tartu Ülikool viimast korda ja edaspidi hakkab viiruseolukorda jälgima Terviseamet.  18.–30. jaanuarini toimunud seireetapi vältel testiti koroonaviiruse suhtes 2179 inimest, kellest positiivse proovi andis 3,6% ja 1,8% olid

Tampere Ülikooli juhtivteadur dr Antti Launonen alustas Elva Haiglas käekirurgia operatsioonidega, olles üks paarikümnest Eesti ametiregistrisse kantud Soome arstist. „Õppisin Tartu Ülikoolis, võtsin Eestist naise, soetasime koos Elva lähedale talu. Minu teadustöö Tampere Ülikoolis võimaldab tegutsemist kodukontoris ja opereerimist Elva Haiglas,“ rääkis dr Antti Launonen. „Teadustöö kõrval pühendan poole oma

Vahendame UuedUudised artiklit Viimastel nädalatel on väga päevakohaseks muutunud Ukraina sõja põgenike teema. Seisuga 13. märts 2022 on Eestisse laekunud neid ligikaudu 16 000. Paar päeva tagasi teatas siseministeerium, et Eestisse võib lähikuudel jõuda kokku kuni 100 000 ukrainlast. Minus tekitab selline arv palju muresid, kuna meie väikese riigi ja

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu viimased tulemused näitavad, et koroonaviiruse kogus reovees on jäänud paari eelmise nädalaga võrreldes samaks. Päris viirusevabu piirkondi kaardil pole. Viirusetase püsib üle Eesti valdavalt mõõdukas. Mõnevõrra suurema viirusesisaldusega proove saadi sel nädalal Tallinnast, Haapsalust, Raplamaalt, Tartumaalt ja Kagu-Eestist. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et reovee üldine koroonaviirusesisaldus püsib üsna stabiilne. Samas ilmneb reovees esinevate viirusetüvede esialgsest analüüsist, et omikrontüve leidub üle Eesti mitmel pool. Nädalaga on vähenenud mõõduka viirusekogusega asulate arv ning juurde on tulnud üksikud väga suure viirusesisaldusega proovid. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et koroonaviiruse kogus on nädala jooksul kõikjal Eestis märgatavalt vähenenud. Seejuures on olukord jõudsalt paranenud ka seni muret valmistanud Kagu-Eestis. Pea kõigi Eesti suuremate asulate reoveeproovides on viirusekogus kahanenud mõõdukale tasemele. Olukord on tuntavalt paranenud ka veel nädala eest rohke viirusekogusega silma paistnud

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et kuigi üldine viiruseolukord püsib üsna stabiilne, on märgata piirkondlikke erinevusi. Suurema viirusekogusega paistab jätkuvalt silma Lõuna-Eesti, kuid Hiiumaa ja Saaremaa proovidest seekord viirust ei leitud. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul püsib Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseire sellenädalased tulemused näitavad, et reovee koroonaviirusesisaldus on tasapisi vähenemas. Olukord hakkab lõpuks paranema ka Põlva maakonnas, mis on praeguses viiruselaines silma paistnud kõige suuremate nakatumisnäitajatega. Seekordsele tulemuste kaardile on tulnud juurde mõni üksik väga suure viirusesisaldusega asula, kuid samas on oranžiga märgitud suure viirusesisaldusega proove tublisti