Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas täna toetada valitsuse esitatud Eesti julgeolekupoliitika aluste eelnõu, mille esimene lugemine toimub Riigikogu täiskogus järgmise nädala esmaspäeval; muu hulgas sätestatakse dokumendis, et Eesti kulutused riigikaitsele peavad lähiaastatel moodustama vähemalt kolm protsenti SKPst ning püsirahastus tagatakse ka elanikkonnakaitse valdkonnale. Julgeolekupoliitika aluste vastuvõtmist juhtiva riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul annaks uuendatud

Sotsiaalmeediasse on pandud pildid Gruusia endise presidendi Mihhail Saakašvili kehvast tervislikust olukorrast. Märgitakse, et ta viibib vahi all Gruusias Vivamedi klinikus ja on kaotanud kaalust 45 kilo. Ta tahab pääseda vabadusse ja Läände ravile. Saakašvili, kes oli vahepeal Ukraina kodanik, aga kellelt võeti Ukraina kodakondsus ära on öelnud, et on

Türgi julgeolekumured on sama olulised kui Soome ja Rootsi omad, ütles Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu kommenteerides oma riigi viivitamist nende kahe maa NATO-sse võtmise ratifitseerimisel. “NATO-l on kaks ohtu: Venemaa ja terrorism. Samal ajal kui mõistame Eesti ja nende kahe riigi legitiimseid muresid, ootame liitlaste toetust ka meie legitiimsete julgeolekumuredega

Soome programm Finnpartnership toetab äritegevust, mis loob arengumaades positiivseid arenguefekte. Alates 2023. aasta algusest katab äripartnerlusprogramm 85 protsenti Ukrainale suunatud projektide kuludest. Arengukoostöö vahenditest elluviidava äripartnerlusprogrammi Finnpartnership tingimused muutusid 2023. aasta alguses Ukraina jaoks. Muudatusega katab Ukrainale suunatud projektide toetus 85 protsenti projekti kogukuludest. Varem oli vastav toetus suurettevõtetele 50

Välisminister Urmas Reinsalu kohtus täna, 1. veebruaril Tallinnas oma Türgi kolleegi Mevlüt Çavuşoğluga. Arutelul keskenduti Venemaa pea aasta kestnud täiemahulisele sõjale Ukrainas, julgeolekuolukorrale Euroopas ja kahepoolsete suhete tihendamisele. Reinsalu sõnas, et Türgi on Eestile oluline partner ja liitlane NATOs. „Hindan meie koostööd nii majanduslikult, kultuurivaldkonnas kui ka liitlastena NATOs,“ sõnas

Enne 2023. aasta 1. jaanuari vabas ringluses väljaspool aktsiisiladu olevate maksumärgistamata tubakavedelike müük on lubatud 2023. aasta 31. jaanuarini. Alates 1. veebruarist peavad kõik tarbimises olevad tubakavedelikud olema maksumärgistatud. Jätkuvalt ei tohi elektroonilise sigareti nikotiini sisaldav ja nikotiinisisalduseta vedelik sisaldada maitse- ega lõhnaaineid (v.a tubaka ning mentooli maitse ja lõhn). Samuti rakenduvad tubakavedelikele aktsiisivabad piirnormid, millega

Leedu president Gitanas Nausėda ütles Leedu televisioonis, et NATO riigid peaks andma Ukraina kõik vajalikud relvad. President rõhutas, et nn punased jooned, mida Läänes kardetakse, on Venemaa poolt tõmmatud, vahendab Kyiv Independent. Nausėda viitas ka sellele, et kunagi läbirääkimisteks kõlbmatuks peetud Ukraina jaoks on Euroopa Liiduga liitumine on nüüd tõsine võimalus.

Videod kinnipidamiste kohta mobilisatsioonikutsete jagamise ajal on võltsingud,” ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juht Oleksi Danilov. Ühtlasi eitas Danilov levivaid jutte üldmobilisatsiooni kohta Ukrainas. Danilov ütles, et sõjaväekomissariaatides on inimeste andmete kontrollimiseks järjekorrad ning sõjaväkke ja rindele pääsevad vaid kõige motiveeritumad. Sotsiaalmeedias levib massiliselt videoid selle kohta, kuidas Ukrainas

Balti riigid ja Poola on valmis tegema kõik, et provotseerida edasist vastasseisu Venemaa Föderatsiooniga, mõtlemata tagajärgedele, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. Lisaks ütles Peskov, et Porošenko, Merkeli ja Hollande’i avaldused „Minsk-2″ kokkuleppe kohta kinnitavad, et Putin tegi kõik täiesti õigesti, kui otsustas alustada erioperatsiooni. Kreml on kindel erioperatsiooni alguse õigsuses –