President Alar Karis koos üheksa Ida-Euroopa riigijuhiga kohtub kolmapäeval Varssavis USA presidendi Joe Bideniga. President Alar Karis ja teised NATO idatiiva liidrid kohtuvad kolmapäeval Varssavis Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni ning NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, vaid mõni päev enne seda kui möödub aasta Venemaa agressioonisõja algusest Ukraina vastu. „Nad keskenduvad

Teisipäeval esines Vladimir Putin Venemaa parlamendi ees pika kõnega, milles rääkis põgusalt Ukrainas toimuvast sõjast ning kritiseeris lääneriike, kes olevat tema arvates konflikti algatajad. Kõne teine ja pikem pool (mille käigus nii mõnedki kuulajad tukastasid) keskendus kohalikele asjadele – eelkõige sellele, kuidas Venemaal on „kõik hästi“. Lõpus kuulutas Putin ilmselt

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitab lähipäevil hagihoiatuse, millega nõuab rahvusvahelisele väljaandele Politico valeandmeid esitanud Balti kaitsekolledži teadur Viljar Veebelilt ja erakonna suunal laimu levitanud Eesti meediaväljaannetelt valeväidete ümber lükkamist ja vabandamist. Samuti nõuab erakond väljaannetelt ja isikutelt viivitamatult edasise valeväidete levitamise lõpetamist ning juba avaldatud valeväidete juurde selge teavituse lisamist,

Venemaa president Vladimir Putin räägib, et ta mitte ainult ei päästa Ukrainat „natsismi eest”, vaid päästab ka Venemaad NATO eest, kirjutab väljaanne New York Times pärast USA presidendi Joe Bideni sõitu Ukrainasse. Eurooplastele tundub selline asi naeruväärne, kuid sellest on saanud Moskvas tegevus, mida enamus toetab. Kui möödunud, 2022. aasta oli teejuhiks,

Sotsiaalmeedias andmetel on USA president Joe Biden juba Ukrainast lahkunud. Pärast seda lõppes ka õhuhäire Ukrainas. Ohust andsid teada Ukraina võimud ja kinnitasid, et Venemaa saatis Valgevene baasidest välja lennukid. Mingit rünnakut aga ei järgnenud. eestinen.fi

Välisminister Urmas Reinsalu viibib täna, 20 veebruaril Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogul, kus keskendutakse pea aasta kestnud Venemaa agressioonile Ukraina vastu ja arutatakse muuhulgas olukorda Moldovas, Afganistanis ning Iraanis. Reinsalu tervitas ELi välisministrite tänast 10. sanktsioonipaketi põhimõttelist heakskiitmist ja plaani see jõustada veel enne 24. veebruari, mis märgib aastat Venemaa täiemahulise

EKREga koostöö välistavad nelja erakonna juhid. „Meie seisukoht pole muutunud,“ kinnitab Kaja Kallas (Reformierakond). „Nii nagu välistasime koostöö EKREga enne 2019. riigikogu valimisi, ja pidasime oma sõna, nii me välistame selle ka pärast 5. märtsi 2023.“ Sotside juht Lauri Läänemets tõdeb, et nad ei ole valmis EKREga ühes valitsus osalema,

Seis poliitikarindel on Isamaa peasekretäri Priit Sibula hinnangul pinev. Eelvalimised algavad napilt nädala pärast ja erakonnad üritavad millegagi silma paista. Kõige riskantsema taktika on valinud EKRE. Viimasel nädalal on EKRE esimees Martin Helme astunud avalikku sõnasõtta kaitseväe juhataja kindral Martin Heremiga. Seda olukorras, kus julgeolekuolukord meie regioonis on Venemaa sõja

JUHTKIRI –  EKRE ise andis Wagnerile põhjuse kosja tulla Väljaande Politico omandatud ja mitmest allikast kontrollitud dokumendid näitavad, et Kremliga seotud Wagneri eraarmee juht Jevgeni Prigožin otsis 2019. aastal EKRE-ga kontakti. „Ah siis sellepärast levitab EKRE seisukohti, mis sobivad nii hästi Moskva eesmärgiga lõhkuda lääneliitlaste ühtsust!“ egelikkus on ilmselt komplitseeritum.

Türgil tuleb üles ehitada 11 maavärinas kannatada saanud kaguprovintsi taristu – elumajad, koolid, haiglad, lennujaamad ja teed. Maavärina tekitatud kahju ulatub 84 miljardi dollarini, leiavad majandusteadlased. Türgil napib raha, riik võitleb kasvava inflatsiooniga. Keskpanga kassat on seni täiendatud Venemaa ja naftarikaste Pärsia lahe riikide abiga, mis on aidanud Türgil viimastel