„Mul on hea meel, et juba täna on Eesti koolid võtnud tööle 80 Ukraina sõjapõgenikust töötajat,“ sõnas kolmapäevasel riigikogu infotunnis haridus- ja teadusminister Liina Kersna. „Nendest 30 protsenti töötavad õpetajatena, sealhulgas ukraina keele ja kirjanduse õpetajana, aga ka matemaatika- ja klassiõpetajana, ja 39 protsenti neist on võetud tööle õpetaja abina.“

“Paljude aastate jooksul kasutab Venemaa esimest korda isegi tuuma- ja keemiarelvi,” ütles kolmapäeval riigikogu videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. “Venemaa tahab vallutada kõik Euroopa riigid. Nad ei räägi sellest lihtsalt emotsioonide mõjul, vaid süsteemselt ja õpetavad ka Vene auditooriumit, et sõda naaberriikide vastu on õigustatud.” Zelenskõi ettekande sisse juhatanud riigikogu esimees

Riigikogus arutati täna riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena olukorda Ukraina abistamisel. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu keskendus oma ettekandes erinevatele Ukraina toetamise võimalustele. „See on ka meie sõda, peame selle sõja võitma ja aitama ukrainlasi nii palju kui võimalik,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul alustab Venemaa lähipäevil pealetungi

Esmaspäeval, 11. aprillil alustas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo kriminaalmenetluse kontrollimaks Riigikogu liikme Martin Repinski kuluhüvitiste kasutamise seaduspärasust. Politsei alustas uurimise Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni poolt laekunud kuriteoteate pinnalt. Avalduses paluti kontrollida Martin Repinski kuluhüvitiste kasutamist kütuse ja eluasemekulude kompenseerimiseks. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepa sõnul otsustas politsei pärast avalduse läbi vaatamist

Riigikogu võttis esmaspäeval vastu välismaalaste seaduse muudatuse, mis lihtsustab ka Ukraina sõjapõgenikel Eestis tööle asumist. Seadus loob kolmandatest riikidest pärit inimestele töö- ja õpirändeks paindlikumad tingimused, sealhulgas lihtsustab Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule. Eelnõu seletuskirjas märgiti, et Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon sai tänasel avalikul istungil ülevaate Eesti tegevuskavast seoses Vene gaasist lahtiühendamisega. Komisjon peab oluliseks, et valitsus paneks Vene gaasist püsivaks loobumiseks paika lõpptähtaja ning töötaks selle nimel, et kehtestada sõjasanktsioon Vene gaasile. Komisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles, et meie piirkonna riigid peaks gaasitarnete lõpetamist rakendama sõjasanktsioonina.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud küsitlusest selgub, et 43% vastajate arvates tuleks välismaalaste seaduse muutmisel lihtsustada ainult Ukraina sõjapõgenike töölevõtmist. 20% vastajatest arvab, et võiks lihtsustada nii Ukraina sõjapõgenike kui ka kolmandatest riikidest pärit inimeste töölevõtmist. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS. Riigikogus käib välismaalaste seaduse muutmise arutelu ning valitsus

Riigikogu õiguskomisjon otsustas justiitsministeeriumi sõjasümbolite keelustamise seaduseelnõust välja võtta vaenukõne paragrahvi. Komisjon loodab, et riigikogu kiidab eelnõu heaks juba aprilli lõpus. Agressioonisümbolite keelustamise eelnõu on riigikogus kolmapäeval esimesel lugemisel muudetult, otsustas õiguskomisjon. Eelnõu keelab agressorit õigustavate sümbolite kasutamise ning karistab kuriteona ühinemist agressori relvajõududega. “Ainult see vaenukõne pool otsustati üksmeelselt

Valitsus kiitis täna heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks uue alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mis liidaks lastehoiud haridussüsteemi osaks ning tagaks kõigile vähemalt pooleteiseaastastele lastele vanemate soovi korral koha lasteaias või -hoius. Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on lapse arengu toetamiseks tähtis tagada heatasemeline alusharidus võimalikult varajasest lapseeast. “Uus seadus koondab

Riigikogus läbis täna esimese lugemise esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõu, mille eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks lähtetoetuse tingimusi ja noortele perearstidele antakse võimalus alustada väiksema nimistuga. Olulise muudatusena saavad õed õiguse avada töövõimetuslehti. „Esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades ja igale inimesele on riiklik