Uudised

Urmas Reinsalu: See on ka meie sõda, peame selle sõja võitma ja aitama ukrainlasi nii palju kui võimalik

Riigikogus arutati täna riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena olukorda Ukraina abistamisel. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu keskendus oma ettekandes erinevatele Ukraina toetamise võimalustele. „See on ka meie sõda, peame selle sõja võitma ja aitama ukrainlasi nii palju kui võimalik,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul alustab Venemaa lähipäevil pealetungi ida ja võimalik, et ka põhja suunal.

Reinsalu tunnustas Ukraina saatkonda abiküsimuste lahendamisel ja koordineerimisel. Komisjoni esimehe sõnul vajab Ukraina palju rohkem abi, kui riigid praegu annavad. „Meie jõud abistamisel ei tohi raugeda, vaid peab kasvama,“ rõhutas ta.

Üks kriitilisem mure toiduprobleem, sest Ukrainas on tõsises toidupuuduses üle miljoni inimese. Reinsalu sõnul jõuab Ukrainasse päevas 5000 tonni toiduaineid, kuid tegelik vajadus on 15 000 tonni. “Praegu on abi korraldatud vabatahtlike organisatsioonide ja riikide kaudu kahepoolselt, ent puudu on toiduabi korraldamine keskselt,” sõnas ta. „Seepärast soovisime komisjoni poolt teha pöördumise, et valitsus teeks ettepaneku luua toiduabi mehhanism, mida koordineeritaks keskselt.”

Samuti tuleks Reinsalu sõnul Euroopas keskselt korraldada veega varustamine ja meditsiinivahendite saatmine Ukrainasse. Ta märkis, et suur probleem on ka kütuse nappus, ning rõhutas, et Euroopa Liidu reservides on 100 miljonit tonni kütust, millest võiks rohkem Ukrainale eraldada. Sellegi probleemi võiks valitsus Reinsalu sõnul Euroopa tasemel tõstatada ja olla valmis ka Eestist kütust saatma. Veel tõi komisjoni esimees välja relvaabi saatmise olulisuse. Seejuures märkis Reinsalu, et Ukrainasse abi tarnimine on keeruline ning samuti on probleeme tellimuste esitamisega Ukraina ettevõtetele.

Eesti inimesed on avatud südamega aidanud ukrainlastel hakkama saada

Välisminister Eva-Maria Liimets ütles oma ettekandes, et Eesti on tegutsenud pärast Venemaa agressiooni algust kolmes põhilises välispoliitilises suunas. „Esiteks, toetame Ukrainat kõigil sobilikel viisidel,” alustas ta. “Teiseks, oleme mõistnud Venemaa agressiooni kõigil võimalikel tasanditel hukka ja tegelenud Venemaale sõjahinna igakülgse tõstmisega. Kolmandaks, oleme koos NATO liitlastega tugevdanud kõigiti enda julgeolekut. Meie ülesanne on aidata lõpetada agressioon ja taastada Euroopa julgeolek.”

Liimets märkis, et Eesti inimesed on erakordselt avatud südamega aidanud ukrainlastel hakkama saada. „Ukrainas lahti rulluv humanitaarkriis, mis on suurim ja ohtlikum alates teisest maailmasõjast, nõuab rahvusvahelise kogukonna kiiret tegutsemist,” lausus ta. “Täna vajab Ukrainas humanitaarabi üle 12 miljoni inimese ja sõjategevuse jätkudes humanitaarkriis paraku üha süveneb. Eesti on Ukraina toetajate osas maailmas olnud esirinnas. Meie sõjalise ja humanitaarabi kogupanus on praeguseks 235 miljonit eurot.“

Minister rääkis, et seoses humanitaarkriisiga ja tulenevalt Ukraina hüppeliselt suurenenud humanitaarabi vajadustest on Välisministeeriumis loodud Ukraina humanitaarabi staap. „Üle kuu aja tegutsenud staap on aidanud koordineerida mitmeid suuri abisaadetisi koostöös Eesti riigiasutuste, ettevõtete ja MTÜ-dega, et vastata Ukraina abipalvetele toiduabi, ajutise peavarju ja tervishoiu vallas. Staap on aidanud ka teisi abisaatjaid transpordi- ja logistikaküsimustega,“ sõnas Liimets ja toonitas, et Ukraina vajab meie pikaajalist toetust.

Eesti on valmis vastu võtma 53 Ukraina sõjatrauma patsienti




Liimets tõi välja, et Välisministeerium on korraldanud Ukrainale toiduabi 250 000 euro väärtuses ning koos eraannetajatega on Eesti panustanud toiduabile kokku üle 5 miljoni euro. Tervishoiu valdkonnas on Eesti panus koostöös erasektoriga üle 4 miljoni euro ning Välisministeerium on saatmas meditsiiniabi enam kui 150 000 euro väärtuses.

Samuti on tema sõnul töös meditsiinimeeskondade lähetamine ning täiendav meditsiiniaparatuuri ja -tarvikute saatmine. Eesti on ka valmis meditsiinilise evakuatsiooni korras vastu võtma 53 Ukraina sõjatrauma patsienti, kes vajavad haigla- ja järelravi. Veel on teele läinud 17 generaatorit Luhanski, Donetski ja Harkovi oblasti haiglate, humanitaarabi peakorterite ja pommivarjendite jaoks ning Kaitseinvesteeringute Keskus valmistab ette suuremahulist, 5 miljoni euro suurust kütusetarnet, mida rahastab Euroopa Komisjon. Minister märkis, et selle raha eest saab osta umbes 4 miljonit liitrit bensiini ja diislikütust.

NATO koordineerimisel on töös liikmesriikide seas juhtriigi määramine, kelle eestvedamisel saaks luua koordinatsioonikeskuse ja selle juurde kuuluvad evakuatsioonipunktid. „Välisministeeriumi Ukraina humanitaarabi staap jälgib ning panustab arengutesse mõlema tegevusliini osas koordineeritult alalise esindusega NATO-s, Terviseameti ning teiste asjassepuutuvate osapooltega,“ sõnas Liimets. Ta lisas, et Euroopa Liidu ja NATO ühine huvi on luua võimalikult kiiresti efektiivne koordinatsioonisüsteem.

Ukrainasse tuleks saata abi, mida inimestel päriselt vaja on

MTÜ Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Maria Lehtme toonitas oma ettekandes, et väga oluline on Ukrainasse saata just seda abi, mida seal vaja on. Ta osutas, et peamiselt vajatakse toitu, kütust, relvastust, kuuliveste, ballistilisi kiivreid, meditsiinitarvikuid ja ravimeid.

Lehtme tutvustas organisatsiooni töökorraldust. „Meile saadetakse Ukraina haiglatest või sõjaväe meedikute pataljonidest teated täpselt selle kohta, mida neil on tarvis,” kirjeldas ta. “Me saame nimekirja ja kogused. Seejärel kogume need asjad kokku, paneme auto peale ja see abi läheb Ukrainasse otse sellele aadressile, kust see on tellitud.”




„Me oleme andnud väga efektiivset abi, aga me ei oleks suutnud seda teha ilma partneriteta,“ rääkis Lehtme. “MTÜ on koos partnerite, ettevõtete ja Eesti rahvaga kogunud abi umbes 1,9 miljoni euro väärtuses.”

Lehtme tunnustas Välisministeeriumi valmisoleku eest teha koostööd, ent märkis, et Pagulasabi, Päästeliit, Mondo, Slava Ukraini ja teised vabatahtlikud organisatsioonid on suutnud reageerida kiiremini ja paindlikumalt kui riik. Ta toonitas, et organisatsioonidel on oskused, teadmised, kompetents ja võrgustikud sihitletud ja efektiivse humanitaarabi kohaletoimetamiseks, kuid nad ei saa tegutseda ilma rahata. Ta avaldas veendumust, et vabatahtlike organisatsioonide ja riigi koostöös suudetakse rohkem.

„Kui rahaline ressurss saab otsa, siis kõik meie loodud kontaktid, võrgustikud, teadmised, kompetents jääb lihtsalt kasutult seisma,“ sõnas Lehtme. „Aidake meil aidata!“

Jaga
Back to top button