Riigikogus arutati täna riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena olukorda Ukraina abistamisel. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu keskendus oma ettekandes erinevatele Ukraina toetamise võimalustele. „See on ka meie sõda, peame selle sõja võitma ja aitama ukrainlasi nii palju kui võimalik,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul alustab Venemaa lähipäevil pealetungi

Esmaspäeval, 11. aprillil alustas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo kriminaalmenetluse kontrollimaks Riigikogu liikme Martin Repinski kuluhüvitiste kasutamise seaduspärasust. Politsei alustas uurimise Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni poolt laekunud kuriteoteate pinnalt. Avalduses paluti kontrollida Martin Repinski kuluhüvitiste kasutamist kütuse ja eluasemekulude kompenseerimiseks. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepa sõnul otsustas politsei pärast avalduse läbi vaatamist

Riigikogu võttis esmaspäeval vastu välismaalaste seaduse muudatuse, mis lihtsustab ka Ukraina sõjapõgenikel Eestis tööle asumist. Seadus loob kolmandatest riikidest pärit inimestele töö- ja õpirändeks paindlikumad tingimused, sealhulgas lihtsustab Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule. Eelnõu seletuskirjas märgiti, et Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon sai tänasel avalikul istungil ülevaate Eesti tegevuskavast seoses Vene gaasist lahtiühendamisega. Komisjon peab oluliseks, et valitsus paneks Vene gaasist püsivaks loobumiseks paika lõpptähtaja ning töötaks selle nimel, et kehtestada sõjasanktsioon Vene gaasile. Komisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles, et meie piirkonna riigid peaks gaasitarnete lõpetamist rakendama sõjasanktsioonina.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud küsitlusest selgub, et 43% vastajate arvates tuleks välismaalaste seaduse muutmisel lihtsustada ainult Ukraina sõjapõgenike töölevõtmist. 20% vastajatest arvab, et võiks lihtsustada nii Ukraina sõjapõgenike kui ka kolmandatest riikidest pärit inimeste töölevõtmist. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS. Riigikogus käib välismaalaste seaduse muutmise arutelu ning valitsus

Riigikogu õiguskomisjon otsustas justiitsministeeriumi sõjasümbolite keelustamise seaduseelnõust välja võtta vaenukõne paragrahvi. Komisjon loodab, et riigikogu kiidab eelnõu heaks juba aprilli lõpus. Agressioonisümbolite keelustamise eelnõu on riigikogus kolmapäeval esimesel lugemisel muudetult, otsustas õiguskomisjon. Eelnõu keelab agressorit õigustavate sümbolite kasutamise ning karistab kuriteona ühinemist agressori relvajõududega. “Ainult see vaenukõne pool otsustati üksmeelselt

Valitsus kiitis täna heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks uue alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mis liidaks lastehoiud haridussüsteemi osaks ning tagaks kõigile vähemalt pooleteiseaastastele lastele vanemate soovi korral koha lasteaias või -hoius. Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on lapse arengu toetamiseks tähtis tagada heatasemeline alusharidus võimalikult varajasest lapseeast. “Uus seadus koondab

Riigikogus läbis täna esimese lugemise esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõu, mille eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks lähtetoetuse tingimusi ja noortele perearstidele antakse võimalus alustada väiksema nimistuga. Olulise muudatusena saavad õed õiguse avada töövõimetuslehti. „Esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades ja igale inimesele on riiklik

Riigikogu infotunnis vastasid saadikute küsimustele kaitseminister Kalle Laanet, riigihalduse minister Jaak Aab ja siseminister Kristian Jaani. Rene Koka küsimus siseminister Kristian Jaanile puudutas Eesti tsiviilelanike kaitse plaane sõja korral. Jaani tõdes, et siiamaani on kõik ohustsenaariumid põhinenud hübriidohtudel, näiteks nähti ette vajadust planeerida inimeste evakueerimist ühest Eesti piirkonnast teise, kuid

Valitsus kiitis heaks siseministeeriumi esitatud eelnõu riigipiiri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmiseks. Eelnõu seadusena jõustumisel saab riik paremini tõrjuda massilist sisserännet hädaolukorras, kui välismaalased tungivad ebaseaduslikult üle Eesti riigipiiri ja esitavad põhjendamatult rahvusvahelise kaitse taotlusi. Valitsus saadab eelnõu arutamiseks Riigikogule. „Riigipiiri seaduse muutmine on vajalik, et politsei saaks teha