Eesti valitsus otsustas et automaks lükkub aasta võrra edasi, 2024. aastasse. Selle otsuse taga on mitmed tegurid, sealhulgas kohalike omavalitsuste vastuseis, mure maksu ebavõrdse mõju pärast ja vajadus täiustada maksusüsteemi. Samuti teatas valitsus, et päästjate ja politseinike palk ei tõuse 2023. aastal. Selle otsuse põhjendati riigi eelarvepuudujäägiga. Päästeameti ja Politsei-

ETV „Esimese stuudio“ debatil oli kõne all riigi eelarve, millega läbi häda täna õhtuks valitsuskoalitsiooni poolt kokkuleppele jõuti. Koos sellega räägiti elavalt maksudest ja kärbetest. EKRE-t esindas erakonna esimees Martin Helme, kes oli väga kriitiline valitsuskoalitsiooni suhtes. Ta meenutas, et EKRE pani pangamaksu lauale juba kevadel, nüüd jääb see ära. Helme

  Riigikogu tänasel istungil andis õiguskantsler Ülle Madise ülevaate talle pandud kohustustest, mille hulgas rahvusvahelised ülesanded, puuetega inimeste kaitse, laste õiguste kaitse ja edendus, vanglate, hooldekodude kontroll, inimõiguste üldine kaitse ja edendus. Õiguskantsleri sõnul käib aasta jooksul nende ametkonnast kaebuste näol läbi kogu Eesti elu. „Inimesed võivad meile kirjutada nii,

Voliniku külaskäigu eesmärk oli saada ülevaade õiglase ülemineku seisust ja tutvuda toetust saanud ettevõtetega. Volinik külastas õiglase ülemineku fondist raha saanud ettevõtteid Narva tööstuspargis: Neo Performance Materials’i magnetitehase ehitust ning veepuhastusseadmeid tootvat ettevõtet Aquaphor. Õiglase ülemineku fondi toetus neile on vastavalt 18,75 miljonit eurot ja 3,2 miljonit eurot. Narvas kohtus

Teisipäeval kokkulepitud tuleva aasta riigieelarve puudujääk on 2,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, ütles rahandusminister Mart Võrklaev “Aktuaalsele kaamerale”. Tema sõnul toob valitsus 2027. aastaks laenukoormuse 30 protsendilt SKT-st 23 protsendile SKT-st. Valitsus plaanib muuta riigieelarve baasseadust. Võrklaeva sõnul ei ole see lihtsama vastupanu teed minek, vaid jätkuvalt jääb eesmärk riigieelarve miinusest

Rahandusminister Riikka Purra pakkus täna teisipäeval, 19. septembril väljaandele Helsingin Sanomat antud intervjuus, et üheks säästuvõimaluseks oleks sekkuda suure sissetulekuga perede lapsetoetustesse. Purra rõhutas, et see on tema idee, mitte valitsusprogrammis ühiselt kokku lepitud poliitika. Valitsus koguneb praegu eelarvet arutama, et pidada läbirääkimisi riigi järgmise aasta eelarve üle. Debatt suure

Riigipiiri terviklikkuse tagamiseks ja riiki ähvardavate illegaalse rändega seotud ohtude ärahoidmiseks on peatatud Silene piiripunkti tegevus Läti-Valgevene piiril, selgub Läti valitsuse poolt täna teisipäeval, 19. septembril heaks kiidetud määrusest. Et mitte oluliselt mõjutada kaubavedusid, samuti töösuhete järjepideva täitmisega, humanitaarkaalutlustega või vääramatu jõuga seotud kiireloomuliste sõitudega, jätkatakse Läti-Valgevene piiriületust ühes piiripunktis

Endine justiitsminister Maris Lauri ütles täna parlamendis õiguskantsleri tegevuse arutelul peetud kõnes, et Riigikogu töö tahtlik takistamine on ohtlik demokraatiale ja põhiseaduslikule korrale. „Rahvas andis valimistel oma arvamuse. See, kui ühele või teisele tulemus ei meeldi, ei tähenda, et asi oli valesti tehtud või rikuti seadust,“ ütles Lauri. „Riigikogu liige

Peaminister Kaja Kallas ütles teisipäeval pärast kella 18 ajakirjanikele, et riigieelarve kokkulepe on koos. 2024. aastal ei tule ühtegi uut maksu lisaks nendele, mis valitsus on juba kehtestanud, mootorsõidukimaks lükkub aasta edasi, ütles valitsusjuht. Kärpeid hariduses ei tule. Kokkulepe sündis nii riigieelarvestrateegia kui ka 2024. aasta riigieelarve osas. “Oleme suures

  Riigikogu tänasel istungil andis õiguskantsler Ülle Madise ülevaate talle pandud kohustustest, mille hulgas rahvusvahelised ülesanded, puuetega inimeste kaitse, laste õiguste kaitse ja edendus, vanglate, hooldekodude kontroll, inimõiguste üldine kaitse ja edendus. Õiguskantsleri sõnul käib aasta jooksul nende ametkonnast kaebuste näol läbi kogu Eesti elu. „Inimesed võivad meile kirjutada nii,