Friday , 20 September 2024

Search Results for: valitsus

2024. aasta tervishoiu eelarves: lisaraha laste harvikhaiguste raviks ning väikelaste vanemate haigus- ja hooldushüvitisteks

haige lapsega kodus

Tulevast aastast paraneb laste harvikhaiguste ravi kättesaadavus ning suurenevad haigus- ja hooldushüvitised lapsepuhkuselt naasvatele väikelaste vanematele. Lisaraha suunatakse õdede tervishoidu tagasi toomiseks ning vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks. Tervishoiule on kokku kavandatud ligi 2,5 miljardit eurot, sh 2,4 miljardit eurot Tervisekassa eelarves.   Tulevast aastast paraneb laste harvikhaiguste ravi kättesaadavus

Loe edasi »

Ravimiseaduse muudatused parandavad ravimite ja apteegiteenuse kättesaadavust

ksenia yakovleva YT6COuf1gY0 unsplash

Valitsus kiitis heaks ravimiseaduse muudatused, mis aitavad parandada ravimite ning apteegiteenuse kättesaadavust ning pakuvad lahendusi ravimite tarneraskuste mõjude leevendamiseks. Muuhulgas lihtsustatakse ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni ning täpsustatakse võimalust tuua elupäästval eesmärgil erandkorras sisse müügiloata innovaatilisi ravimeid juba ravimi kliiniliste uuringute staadiumis.   Valitsus kiitis heaks ravimiseaduse muudatused, mis aitavad

Loe edasi »

Logopeedid, füsioterapeudid ja kliinilised psühholoogid saavad hakata oktoobrist iseseisvalt teenust pakkuma ​​​​​​​

pexels shvets production 7176319 1

Terviseminister Riina Sikkut allkirjastas määruse, millega pannakse paika füsioteraapia, logopeedilise ja psühholoogilise ravi iseseisva osutamise nõuded. Alates 2023. aasta 1. oktoobrist on  füsioterapeutidel, logopeedidel ja kliinilistel psühholoogidel õigus hakata osutama tervishoiuteenuseid iseseisvate tervishoiuteenuse osutajatena. Muudatus peaks aja jooksul tooma endaga kaasa ravijärjekordade lühendamise ning seeläbi ka abi inimestele lähemale.  

Loe edasi »

Kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus ootab ettepanekuid

kliima

Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, et saada huvirühmadelt tagasisidet, milline peaks olema kliimaseadus, mis annaks selguse, õiguskindluse ning teetähised kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Kliimaminister Kristen Michali hinnangul on tegu majanduse ja looduse valikuid puudutava valdkonna põhilise seadusega, mille eesmärk on Eesti jaoks leida väiksemas keskkonnajalajäljes konkurentsieelis   Kliimaseadusega

Loe edasi »

Tudengite liiklusohutuse-teemaliste lõputööde konverents tähistab juubelit

Tudengite ohutusteemaliste loputoode konverents 2023 veeb p2is uus

12. oktoobril toimub kümnendat korda Eesti kõrgkoolides kaitstud liiklusohutuse-teemaliste lõputööde konverents, mida tänavu korraldavad Transpordiamet ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Tudengite liiklusohutuse-teemaliste lõputööde konverents toimub neljapäeval, 12. oktoobril kell 09.30–16.00 Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Konverentsi saab jälgida ka videoülekande vahendusel. Ürituse ajakava ja registreerimine on SIIN „Tudengite püsivat huvi liiklusohutuse vastu tõestab see, et

Loe edasi »

Alates 2024. aastast ei ole riigieelarves enam eraldi rida matusetoetustele.

kirst

Eelmistes aastatel oli riigieelarves matusetoetuste jaoks ette nähtud 250 000 eurot. Seda toetust said taotleda kõik Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid surnud eelneva 12 kuu jooksul. Toetuse suurus oli 250 eurot. Uus süsteem matusetoetuste maksmiseks hakkas kehtima 20234. aasta 1. jaanuarist. Selle kohaselt on matusetoetuste maksmine kohalike omavalitsuste kohustus. Kõigi

Loe edasi »

Algab taasiseseisvunud Eesti ajaloo kõige suurem kriisiõppus CREVEX 2023

12777041t1hecc0

Täna, 28. septembril algab Muugal ametkondade, omavalitsuste ja erasektori ühine suurõppus CREVEX 2023, kus harjutatakse üleriigilise hädaolukorra lahendamist ja omavahelist koostööd. Kohalikud elanikud õppuse tegevustele reageerima ei pea. Riigikantselei poolt keskselt koordineeritud ja Päästeameti korraldatav Eesti lähiajaloo suurim kompleksõppus CREVEX23 (crisis and evacuation exercise) Muugal keskendub eelkõige ulatuslikule evakuatsioonile, kriiskommunikatsioonile

Loe edasi »

Eelarvestrateegias raudtee reale kirjutatud raha läheb hoopis laevaehituseks

raudteeulesoit

Riigi eelarvestrateegia (RES) järgi peaks riik tuleval aastal eraldama Haapsalu raudtee ehitamiseks 15 miljonit eurot. Tegelikult on RES-i sattunud eksitav rida, sest see planeeritud raha läheb hoopis riigi uue mitmeotstarbelise laeva ehituseks ning kliimaministeerium palus eksituse pärast vabandust. Nagu iga aastal, esitas riigiettevõte Eesti Raudtee ka tänavu riigieelarvestrateegiasse oma rahataotluse.

Loe edasi »

Isamaa esimees Urmas Reinsalu: mitte kindlates kätes, vaid värisevates kätes riik

A9A2617 800x445 1

Isamaa esimees Urmas Reinsalu pidas kõne riigieelarve üleandmisele järgnenud läbirääkimistel. Järgneb Reinsalu kõne tekst: Kärssav eelarve. Peataoleku eelarve. Nii võtavad tänased ajalehtede juhtkirjad kokku Reformierakonna valitsuse riigieelarve. Peaministri isiklik kriis on kasvanud üle suutmatuseks riiki juhtida. Mitte kindlates kätes, vaid värisevates kätes riik. Eesti tänane poliitilise juhtimise kvaliteet ei vasta

Loe edasi »

Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus

53217266386 9770d6637b c

Ausatatud Riigikogu juhataja, head riigikogu liikmed! Mõned asjad elus on ettearvatavad ja korduvad aastast aastasse. Nii nagu vahetuvad alati aastaajad, nii toimub ka igal aastal just sügise alguses see, milleks ma tänagi olen teie ette tulnud – et anda riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve eelnõu.   Minu jaoks on see

Loe edasi »