Tänasel Hillar Tederi ja endise rahandusministri nõuniku Kersti Krachti süüdistuse neljandal kohtuistungil võis muu hulgas kuulda ka Hillar Tederi kirjeldust selle kohta, kui lihtne on parteidel temalt raha saada.Loe ka: Terviseamet: Aivar Koka ja Kersti Krachti pilt hirmutab isegi koroonaviiruse poolsurnuks Aprillis, kui EKRE pidas veel Keskerakonna ja Isamaaga koalitsiooniläbirääkimisi,

Vabariigi valimiskomisjon registreeris riigikogu liikmed ja kuulutas valimistulemused välja. Nüüd on kord presidendi käes, kelle ülesanne on riigikogu kokku kutsuda. Teoreetiliselt on küll võimalik valimistulemuste väljakuulutamist vaidlustada, kuid EKRE seda ei tee. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatas läbi kuus viimast riigikogu valimistega seotud kaebust, mille hulgas olid ka EKRE ning Ühendatud

Riigikogu tulevase koosseisu opositsioon omavahel tõsist koostööd ei planeeri ning erakonnad soovivad seista pigem oma seisukohtade eest. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE) ei soovi Isamaa ja Keskerakond koostööd teha. Praegu riigikogu opositsiooni moodustavad Keskerakond, Isamaa ja EKRE olid koos Jüri Ratase teises valitsuses, mis astus ametisse aprillis 2019. aastal ning oli

Vabariigi valimiskomisjon otsustas jätta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebuse läbi vaatamata, kuna see on esitatud kaebetähtaega ületades. Komisjon lisas, et tähtaja lugemine ei ole sõltuv toimingust teadasaamisest. Sellise korralduse eesmärk on veenduda valimistulemuste õiguspärasuses mõistliku aja piires, et uus riigikogu koosseis saaks kokku tulla. EKRE volitatud esindaja Paul Keres esitas 16.

Vabariigi valimiskomisjon otsustas teisipäeval, et jätab EKRE e-hääletamisega seotud kaebuse rahuldamata. Erakonda esindav advokaat Paul Keres ütles, et EKRE vaidlustab komisjoni otsuse riigikohtus. Keres ütles, et valimiskomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaeg on homme ning EKRE seda ka teeb. Valimiskomisjon arutas teisipäevasel koosolekul EKRE ja Vasakpartei kaebusi ning arutelude tulemusel otsustati jätta

Ruuben Kaalepi kodupartei EKRE kaotas valimised. Kaalep ise ei kaotanud midagi, sest tema seekord valimistel ei kandideerinudki. Miks ta oma poliitilise tegevuse pausile pani? Mida plaanib edasi teha? Ja miks koduerakonnal ikkagi nii näruselt läks? Saade algab teisipäeval kell 12. Loe edasi SIIT Allikas: Delfi.ee

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat koostöös korraldatavas erakondade populaarsusuuringus tõusis viimase nädala andmete põhjal teisele kohale Eesti 200. Esikohal jätkab Reformierakond, kolmas on Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on langenud neljandaks. Viimase nädala tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,2 protsenti, Eesti 200 toetab 17,5 protsenti ja Keskerakonda 14,9 protsenti valimisõiguslikest

Erakonda Eesti 200 koalitsioonikõnelustel esindav Liisa Pakosta ütles, et Eesti 200 tahab vaenukõne kitsamat defineerimist karistusseadustiku muutmise eelnõus ning esialgne Reformierakonna koostatud eelnõu Eesti 200 ei rahulda. “Eesti 200 vaade sellele on, et inimeste kaitseks on muutuseid vaja, aga see eelnõu, mis eelmine kord valmis tehti, meid ei rahulda liiga

EKRE esimees Martin Helme teatas täna, et vaidlustab e-valimiste tulemused, põhjuseks tõi ta küpsised, brauseri, kilobaidi ja emaplaadi. Nüüd otsib EKRE kannatlikku IT-meest, kes suudaks neile e-valimised lõpuks ometi selgeks teha. Kuigi 2019. aastal toimusid samuti e-valimised ja EKRE sai Reformierakonna järel teise häältesaagi, siis tol korral e-valimisi mingil põhjusel

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) pöördus riigikohtu poole taotlusega tunnistada riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemus kehtetuks. Erakond peab valimistulemuste kindlakstegemise toimingut õigusvastaseks, juhtides tähelepanu, et e-hääletamisel esines mitmeid anomaaliaid ja tehnilisi tõrkeid, mis seavad kahtluse alla e-hääletamisel kasutatava infrastruktuuri töökindluse ja usaldusväärsuse. Samuti peab erakond probleemiks, et e-hääletamise süsteem ei taga