Peaminister Kaja Kallase kasutatud võrdlus, et opositsioon käitub riigikogus koalitsioonile nõudmisi esitades nagu Venemaa enne sissetungi Ukrainasse, on täiesti kohatu, ütles Keskerakonna juht Jüri Ratas. “Vastuseis perehüvitiste kärpimisele, mis sai viis kuud tagasi vastu võetud kõigi, ka Reformierakonna poolt ja sellistele maksutõusudele, millest valimistel ajal ei iitsatatudki, on normaalne reaktsioon.

Otsustades minna poliitilist vastasseisu lahendama jõuga, kutsub valitsus esile vastujõu, mis omakorda tähendab veelgi rängemat ühiskondlikku lõhestumist, parlamentaarse debati asendumist parlamentaarse kaevikusõjaga, meelepaha valgumist tänavale ja üleüldist ühiskonna kinni jooksmist, hoiatas EKRE esimees Martin Helme. “Eile (esmaspäeval – toim) oli Eesti demokraatiale väga must päev. Liberaalne leer rikkus tuimalt ja

NATO riikide ametnikud, kellest paljud soovisid jääda anonüümseks, ütlesid, et alliansi 31 liiget on üksmeelel selles, et vaatamata Kiievi püüdlustele ei esita NATO Ukrainale ametlikku liitumiskutset 11. -12. juulil toimuval tippkohtumisel Vilniuses. Ida-Euroopa riigid nõuavad aga konkreetseid samme, sealhulgas Ukraina ühinemise ajakava, isegi kui USA ja mõned Lääne-Euroopa riigid pooldavad

Välisminister Margus Tsahkna osales täna, 13. mail Lennart Meri konverentsi arutelul „Nad tõusevad või vajuvad koos: NATO teel Vilniusesse“, kus ta rõhutas, et Vilniuse tippkohtumisel tuleb Ukrainale anda selge kava NATOga liitumiseks. Välisministri sõnul on oluline, et Rootsist saaks juba enne suvist tippkohtumist NATO liige, kuid ka Ukraina vajab alliansi

Peaminister Kaja Kallas kõneles täna Eesti-Taani äriseminaril ja kohtus Taani peaministri Mette Frederikseniga, kellega kõneldi Venemaa agressioonist Ukraina vastu ja Ukraina toetamisest, NATO Vilniuse tippkohtumise ettevalmistustest, piirkondlikust julgeolekust ning kahepoolsest ja regionaalsest koostööst. Peaminister Kaja Kallase sõnul seob Eestit ja Taanit palju ning just seetõttu on visiit Taani ka tema

12.05.2023 Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti 953 miljoni euro suuruse muudetud taaste- ja vastupidavuskava Täna andis Euroopa Komisjon rohelise tule Eesti muudetud taaste- ja vastupidavuskavale. Taastekava maht on 953 miljonit eurot, see makstakse välja toetusena ja see sisaldab 17 reformi ja 28 investeeringut.   Eesti on lisanud oma esialgsesse taastekavva viis

Välisminister Margus Tsahkna osales täna, 12. mail Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel Gymnichil Stockholmis, kus ta rõhutas jätkuva poliitilise ja praktilise abi andmise olulisust Ukrainale. Vesteldes Venemaa agressioonist Ukrainas, ütles Tsahkna, et sõja hinda Venemaale tuleb tõsta seni kuni Ukraina selle sõja võidab ja Ukraina toetamist peab jätkama nii kaua

Euroopa Liit tahab karmistada sanktsioonidest kõrvalehiilimist. Selle tarbeks on uue sanktsioonipaketi raames kavas keelata EL-i sadamatest laevad, mis üritavad salaja sanktsioone rikkudes tarnida Vene naftat. Euroopa Liidu liikmesriikidest üha enamad tahavad piirata Vene nafta vargsi EL-i jõudmist, kinnitasid Politicole mitmed ametnikud ja diplomaadid. 27 liikmesriigi esindajad kohtusid neljapäeval, et arutada nüüdseks juba

Välisminister Margus Tsahkna kohtus täna, 11. mail Ukraina erisaadiku Anton Korõnevõtšiga. Kohtumise põhiteemaks oli rahvusvaheline agressioonikuriteo eritribunali loomine, mis saaks vastutusele võtta Venemaa juhtkonna.   Välisminister tunnustas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hiljutist tugevat sõnavõttu Rahvusvahelises Kriminaalkohtus Haagis, mis rõhutas rahvusvahelise eritribunali loomise tähtsust. Samuti sõnas välisminister Margus Tsahkna, et oluline on

Ukraina on riigi idaosas Bahmuti lähedal sooritanud eduka vasturünnaku, väidab Ukraina 3. ründebrigaadi komandör Andri Biletski sotsiaalmeediasse postitatud videos. Asjast teatas CNN. Biletski sõnul alistas Ukraina lahingutes Vene 72. brigaadi üksused, hävitades „6. ja 8. kompanii”. Samuti väitis komandör, et Ukraina väed võtsid „arvestatava hulga vange”, lisaks kandis väidetavalt suuri kaotusi