Põhjanaabrite parlament kiitis pühapäevasel täiskogu istungil heaks nakkushaiguste seaduse ajutise muudatuse, mis nii koroonaviiruse olukorra halvenedes sulgeda alla kümme inimest mahutavad siseruumid – nagu näiteks siiani avatud spordisaalid – tõsisemates koroonaepideemia leviku piirkondades.       Varasemad piirangud olid tekitanud tõlgenduse erimeelsused sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi ja kohalike omavalitsuste vahel. Lõuna-Soome

“Juba ammu oleks politseil pidanud olema pisut rohkem õigusi,” leiab Kristiine kaubanduskeskuses korda pidav turvamees. “Kui keegi tuleb ilma maskita poodi, siis ütleme, et lahkuge, ja suurem osa kuuletub. Aga mõni ei karda ei meid ega politseid, sest teatakse, et niikuinii ei saa midagi teha.”     Kristiine keskuse Prisma

  NB! Allpool olevaga tuleb arvestada, et vaktsiine ei saabu esialgselt Eestisse nii palju, et kõik saaksid vaktsineeritud, mistõttu on riigil koostatud vaktsineerimise plaan ja riskirühmade määratlus, kes esimesena vaktsineeritakse.       Kas töötaja lisamiseks nn vaktsineerimisnimekirja peab olema läbi viidud töökeskkonna riskianalüüs bioloogiliste ohutegurite mõjude kohta ja/või seda täiendatud

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest.

Eestis sünnib rohkem poisse, aga elab rohkem naisi. Selle tulemusena tekib küsimus, mitmendal eluaastal jäävad mehed arvulisse vähemusse ning millised muutused on selles osas aja jooksul toimunud. Vastust otsis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski viimase ligi saja aasta rahvastikustatistikast.     Aastatel 1922–2019 sündis Eestis 100 tüdruku kohta aastas keskmiselt veidi

    Tartu Ülikooli psühholoogia eriala magistrandid hakkavad pakkuma psühholoogilist nõustamist kasvava pinge all töötavatele Covid-19 osakondade töötajatele. Nõustamine on konfidentsiaalne ja tasuta ning üliõpilastest nõustajaid juhendab Tartu Ülikooli õppejõud.   Haiglate koroonaosakondade töötajatel on erakordselt pingeline aeg. Kui psühholoogilised pinged kuhjuvad, ohustavad töötajaid läbipõlemine, töövõime langus ja vaimsed häired.

Ehkki koroonaviiruse vastu vaktsineerimise korraldus ja järjekorra kujunemine on kohati läbipaistmatud nagu öö, on nüüdsest patsiendiportaalis digilugu.ee võimalik inimestel vähemalt näha, kas nad kuuluvad mõnda eelisvaktsineerimisele kuuluvasse riskirühma. Inimesed, kes sotsiaalministeeriumi hinnangul mõnda riskirühma kuuluvad, ilmub vastav teade portaali avalehel üleval vasakus nurgas punasel taustal valge kirjaga pärast seda, kui

Kiirabi on tervishoiuteenus, mille puhul loodame, et meil seda kunagi vaja ei lähe. Aga kui läheb, loodame seda, et kõik töötaks suurepäraselt. Selle tõttu on ka oluline, et meie kiirabi töövahendid oleksid ajakohased ning lähtuksid selle vastutusrikka ülesande eripäradest.     2020. aasta alguses võttis Tervisekassa vedada e-kiirabi digilahenduse arendamise

Eesti ühiskonnale on ohtlikuks elemendiks kujunemas täiesti terve, ent vaktsineerimata inimene. Ühiskondlikult ohtlikuks elemendiks on kujunemas täiesti terve, ent vaktsineerimata inimene, kes peab taluma tõrjumist ja diskrimineerimist, samas kui „vabakslastute“ ehk vaktsineeritute mass hakkab õnnelikult pulbitsema meelelahutusasutustes, lennujaamades ja muudes avalikes kohtades, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri. Näib nii, et ühiskondlikult

Lasnamäe linnaosa Tallinnas on juba kuude kaupa koroona nakatumisnäidu poolest Eesti tipus. ERR-i repoter Anton Aleksejev käis Lasnamäe elanikega rääkimas, et aru saada, miks see nii on.   Lasnamäe elanik Olga Vinkel läks külla oma emale, kes samuti elab Lasnamäel. “Aktuaalne kaamera. Nädal” uuris, kas ta näeb ohtu sellistes kohtumistes.