Marek Lindmaa läheb külla 78-aastasele Ele-Mallile, kelle termomeeter näitab toatemperatuuriks maksimaalselt 11-12 soojakraadi.   Saates “Sotid selgeks” on seekord Elva vallas Mõisanurme külas elav 78-aastane vanaproua Ele-Mall, kes on juba 15 kuud ilma elektrita.     Tundub uskumatu, kuid pea poolteist aastat ilma elektri ja veeta elanud proua teeb igapäevatoiminguid

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval austatakse Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Vabadussõda algas 28.11.1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. a alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. 402 päeva kestnud võitlus

Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas Berta on kokku kogunud vanemad ja uuemad vana-aasta õhtut puudutavad kombed ja tegevused. Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat.

Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval! Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud.       Jõule ja aastavahetust tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, siis süüakse rohkelt toitu, mängitakse, lauldakse ja lõbutsetakse. Jõulude ajal saadakse kinke,

Täna süüdatakse neljas advendiküünal ja see tähendab, et jõulud ongi käes. Tänapäeval peavad tööinimesed jõululaupäevani ootama, kuid maarahvas võttis vanasti tänasest alates pühad sisse.   Jõulud on maarahva aastavahetuse pühad, mis kestavad pööripäevast uue aastani. Jõuluks puhastatakse hoolega kogu majapidamine ja valmistatakse rikkalikud piduroad.   Advendiaeg koosneb neljast nädalast enne esimest jõulupüha.

Pühapäeval kell 16 avatakse ja pühitsetakse Jõgeval Turu tänav 2a kunagisest veetornist ümber ehitatud vaateplatvormiga kirikutorn ning süüdatakse neljanda advendi küünal.   Torni avavad ja kuulutavad jõuluaja alanuks peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Joel Luhamets ja Tartu praost Ants Tooming. Tervitussõnad lausuvad rahvastikuminister Riina Solman ning Riigikogu liige ja vallavolikogu esimees

LUULETUS 1 Meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud, nägin ainult kingipakke. Nüüd ma hüppan rõõmust lakke, tänama peab jõulutaati, tema ju need kingid saatis!   LUULETUS 2 Ma ei soovi lcd, ma ei soovi bmw. ei ma taha kingikotti cd ja kodukino kõlle. minu sooviks oleks see,

Armsad kaasmaalased, õed ja vennad. Ajalool on komme ennast korrata ja taaskord on kätte jõudnud aeg ühiselt kokku tulla ja seista mille eest mis on meie sünniõigus. Seista oma vabaduse eest nagu tegime seda laulva revolutsiooni ajal.   Loe ka: VIDEO: Pariisis peksid 3 politseiniku muusiku läbi, kuna tal ei olnud

Ühest puust võib kasvada mets; Ühest naeratusest võib alata sõprus; Üks käsi võib puudutada hinge; Üks sõna võib saavutada eesmärgi; Üks küünal võib hävitada pimeduse; … Üks rõõmuhetk võib panna su särama; Üks lootus võib teha kedagi õnnelikuks; Üks puudutus näitab, kui palju sa hoolid. Üks elu ja üks inimene

HINGEDEPÄEV, 2. november Hingedepäev on kirikukalendris üks surnute mälestamispäevi. Eestis oli kombeks lahkunute hingi oodata oma kunagistesse kodudesse käima hilissügisel – hingedeajal, kui on vaiksed, udused ilmad. Hingedele pandi kõrvalisse kohta, näiteks tarepealsele toitu , neile köeti saun. Nii toimides loodeti, et põllu- ja karjaõnn püsib. 1990. aastatel levis komme