Vahendame  Objektiiv.ee artiklit Täna kohvikus Komeet ajakirjanikele esinenud teadurid Alar Aab ja Sirje Rüütel Boudinot ning vabakutseline koroonauurija Kaari Saarma tõdesid ühiselt, et enamike laste vaktsineerimine pole otstarbekas, kuna karjaimmuunsust pole oodata, ning praegu ühiskonnas toimuv vaktsineerimissurve annab oodatule vastupidise tulemuse. Rootsi Lundi ülikoolis töötav immunoloog Aab märkis, et on viimase kahe

27. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 161 inimest. Kokku on haiglas 195 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 139 ehk 71,3% ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 56 ehk 28,7%. Ööpäeva jooksul avati haiglates 20 uut haigusjuhtu. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 74-aastane mees ja 92-aastane mees. Viimase ööpäeva jooksul

Mis ajaühikus 50 inimese kokkupuude loetakse? Valitsuse korraldus, mis sätestab, et siseruumides toimuvatel üritustel ja tegevustes, kus nakkusohutuse kontrolli ei toimu, võib osaleda kuni 50 ja väljas kuni 100 inimest, reguleerib ürituste korraldamist ega ole seotud otseselt töökeskkonnaga. Samuti ei ole sportimisele ja toitlustusele seotud piirangud seotud konkreetse ettevõtte töötajatega.

26. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 149 inimest. Kokku on haiglas 182 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 129 ehk 70,9% ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 53 ehk 29,1%. Ööpäeva jooksul avati haiglates 19 uut haigusjuhtu. Suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene: 77-aastane naine. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4473 testitulemust,

25. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 137 inimest. Kokku on haiglas 167 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 115 ehk 68,9% ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 52 ehk 31,1%. Ööpäeva jooksul avati haiglates 23 uut haigusjuhtu. Ühtegi koroonaviirusega nakatunud inimest ei surnud. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6679 testitulemust, millest

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse kasvu. Eelmiste nädalatega võrreldes on kasv suurim Harjumaal. Mõningane tõus on toimunud ka Pärnu- ja Läänemaal. Hiiumaa on endiselt viirusest vaba. Viimase kolme nädala andmed näitavad väga suure koroonaviirusesisaldusega asulate arvu pidevat kasvu. Samal ajal jääb vähese viirusesisaldusega asulaid üha vähemaks.

24. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 141 inimest. Kokku on haiglas 169 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 117 ehk 69,2% ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 52 ehk 30,8%. Ööpäeva jooksul avati haiglates 17 uut haigusjuhtu. Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest: 74-aastane naine, 83-aastane mees, 84-aastane naine ja 88-aastane

23. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 142 inimest. Kokku on haiglas 172 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 123 ehk 71,5% ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 49 ehk 28,5%. Ööpäeva jooksul avati haiglates 28 uut haigusjuhtu. Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest: kaks 86-aastast naist, 88-aastane naine ja 91-aastane naine.

„Eksperdid arutasid, kas gripivaktsiini ja COVID-19 vaktsiini tohib üheaegselt manustada või tuleks kahe vaktsiini tegemise vahele aega jätta. Komisjon leidis, et COVID-19 vaktsiini ja gripivaktsiini võib manustada ükskõik millise intervalliga ning neid võib teha ka samal päeval, kui vaktsineeritavale nii sobib,“ ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst dr Marje Oona.  „Küll aga

“Kui distantsõppe rakendamine päevakorda tuleb, siis kaalumise kohtades ja olukordades keskendutakse eelkõige sellele, et distatsõpet rakendadakse võimalikult vähese aja jooksul ja et oleks võimalikult vähe gruppe ja klasse, kus seda teha,” selgitas Haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik. Sannik märkis kolmapäevasel pressikonverentsil COVID-19 olukorra kohta, et üldine eesmärk on hoida