Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.04 tehtud korraldusele (PDF) hakkavad Leedust, Lätist, Soomest ja Ühendkuningriigist Eestisse reisimisele kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist rakendub nimetatud riikidest saabudes liikumisvabaduse piirang juhul, kui nakatumisnäitaja nendes riikides on üle 150. Liikumisvabaduse piirangut on võimalik lühendada kahe testiga. Liikumisvabaduse piirangust ja

  Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.04 tehtud korraldusele hakkavad Leedust, Lätist, Soomest ja Ühendkuningriigist Eestisse reisimisele kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist rakendub nimetatud riikidest saabudes liikumisvabaduse piirang juhul, kui nakatumisnäitaja nendes riikides on üle 150. Liikumisvabaduse piirangut on võimalik lühendada kahe testiga.

Koroona kohta libainfot levitava portaali Telegram juht Hando Tõnumaa helistas läbi hulga perearstikeskuseid ning tõestas edukalt juba teadaolevat – gripiviirus ei ole sama nagu koroonaviirus.   Tõnumaa video tekkis Facebooki esmaspäeval ning seda on vaadatud ligi 85 tuhat korda, jagatud üle 5700 korra ning kommenteeritud üle saja korra. Video on

See ikka päris karm, milline hirmu külvamine käib nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatuste teemal. Kurb. Eesmärk ju see, et Terviseamet  oleks lihtsam kaasata abikäsi tervishoiu hädaolukorra lahendamisele. Laias laastus räägime kaasamise läbipaistvusest ja abikäte kiiremast kaasumisest ning õigusselgusest kaasatud korrakaitseasutuste tegevuses, sh riikliku järelevalve meetmete rakendamisel. Juttu olnud,

Kuigi koolid on vähemalt 25. aprillini kontaktõppeks suletud, toimub 19. aprillil siiski suure tõenäosusega riigikeele eksam. Kuidas edaspidi haridust puudutavaid piiranguid leevendatakse, ei ole veel otsustatud.     Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on koolide avamine aprilli lõpus vajalik, kuid suure riskiga otsus, vahendas “Aktuaalne kaamera”.     “See

Koroonavaktsiinidega tehti Eestis esimese kolme kuu jooksul ehk 27. detsembrist kuni 29. märtsi hommikuni 255 219 kaitsesüsti ja kokku esitati sel perioodil 2959 kõrvaltoime teatist, mis on 1,16 protsenti kasutatud vaktsiinidoosidest. Teise doosiga vaktsineeritutest on haigestunud vaid 0,1%.     Kõigist kaitsesüstidest 155 023 doosi tehti Pfizer/BioNTechi, 13 902 Moderna ning

Soomes on sajad vaktsineeritud inimesed haigestunud koroonasse ja see pole mingi ime, sest vaktsiin ei anna kohe kaitset.   Soome terviseameti andmetel on Soomes teada 423 laboris kinnitatud juhtumit, kus vaktsineeritud inimene on haigestunud koroonasse. Need andmed on saadud võrreldes vaktsineeritute ja nakkushaiguste registrite andmeid, vahendab Helsingin Sanomat.   Terviseameti peaarsti

Terviseamet ja Sotsiaalministeerium saadavad sel nädalal Eesti kõikidesse eraisikute postkastidesse COVID-19 eesti- ja venekeelse teabelehe, mis sisaldab kõige olulisemat infot käimasoleva ulatusliku koroonahaiguse vastase vaktsineerimise kohta.     „Praeguse vaktsiinitarnete graafiku järgi saab laialdasem Eesti elanikkonna vaktsineerimine COVID-19 vastu hakata alates maikuust,“ ütles Terviseameti peadirektor Üllar Lanno. „Ettevalmistuseks oleme käivitanud üle-eestilise

“Hetkel oleme võrdlemisi optimistlikud, et AstraZeneca vaktsiin saabub. Nüüd saavad kindlasti kümned tuhanded inimesed kõrgemas vanusegrupis võimaluse minna lähiajal vaktsineerima,” kinnitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.   Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis esmaspäevasel pressikonverentsil, et kolmapäeval saabub Eestisse 44 000 doosi AstraZenec vaktsiini.Kiige sõnul on viimasel ajal tulnud palju

  Kiige sõnul on esmaspäeva seisuga vaktsineeritud 50+ vanuserühmas inimestest 27,1 protsenti, mis on ligikaudu 142 000 inimest. Vahe alla 50-aastastega on ligikaudu kolmekordne eakamate kasuks. 50- kuni 69-aastastest on vaktsineeritud 21,7 protsenti ning 70- aastastest ja vanematest 36,7 protsenti.     Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles,