NB! Pärnu inimesed. Liis Haavel ( Elois-Catherine Haaveliga ) tegutseb Pärnus!
Pärnu piirkonnapolitseinik Erik Rand soovitab suvepealinlastel olla tähelepanelik ja kontrollida teavet, mida jagavad inimesed, kes tulevad ukse taha midagi pakkuma või müüma.
Politsei kontrollib infot ja vestleb piirkonna elanikega.
Kelmuse kahtluse korral palub politsei sellest teatada hädaabinumbril 112 või meilil ppa@politsei.ee.
Põhja prefektuuri mullu detsembris käivitatud kriminaalmenetlused vanurite petmisega tuntuks saanud 41-aastase Elois-Catherine Haaveli (varasema nimega Liis Haavel) suhtes lõpetati, kuid politsei jätkab asjaolude selgitamist väärteomenetluses.
Põhja ringkonnaprokurör Eve Soostar ütles BNSile, et läinud aasta lõpus alustati kaks kriminaalmenetlust, neist üks omastamist ja teine kelmust käsitleva paragrahvi alusel. «Kriminaalmenetluste raames kontrolliti 41-aastase naise (Haavel – toim) käitumise õiguspärasust vanuritega suhtlemisel ning rahaliste tehingute tegemisel,» ütles Soostar.
Esimese menetluse raames selgitas prokuratuur välja, et 1932. aastal sündinud naine laenas Haavelile raha ning andis tema kätte oma pangakaardi. Tuvastati, et eakas naine laenas raha vabal tahtel ning laenaja maksis talle jõudumööda ka võlga tagasi.
Tuvastati ka see, et pangakaardi omaniku teadmata tehti tema kaardiga kaks 200-eurost tehingut. Soostar märkis, et selles osas eraldati kriminaalasjast materjalid ja otsustati algatada väärteomenetlus.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristjan Lukk ütles BNSile, et politsei on asjaolude kontrollimiseks alustanud väärteomenetlust omastamist käsitleva paragrahvi järgi.
Teine kriminaalmenetlus alustati kelmust käsitleva paragrahvi alusel. Haavel hakkas külas käima kolmel eakal – 1937. aastal sündinud mehel, 1938. aastal sündinud mehel ja 1939. aastal sündinud naisel ning saavutas nendega usaldusliku suhte. Eakatel hakkas temast kahju ja nad laenasid talle väiksemate, kuni paarisajaeuroste summade kaupa raha.
Mitmel juhul maksis Haavel ajapikku raha eri summade kaupa tagasi. «Osa juhtumite puhul polnud võimalik tuvastada summasid, mis laenati ja mis tagasi maksti, sest avaldajad ei olnud suutelised neid meenutama,» ütles prokurör Soostar. Ta selgitas, kuna raha laenati välja vabatahtlikult ning osaliselt maksis laenaja ka raha tagasi või näiteks ühel juhul osutas raha eest koristusteenust, siis ei ole kelmust toime pandud.
«Üks eakatest ütles selgesõnaliselt, et ta teadis, kellega on tegemist ning tal ei ole mingeid pretensioone tema suhtes. Ühe juhtumi puhul elas eakaga koos tema lapselaps, kes ka ise raha laenas ning kes oli teadlik sellest, et naine tema eaka vanaisa juures raha käib laenamas. Seepärast ei ole prokuratuuril naisele kuritegu põhjust ette heita,» ütles Soostar.