Euroopa Keskpanga nõukogu eilsel istungil otsustasime tõsta intressimäärasid veel 0,25% võrra, kuid andsime ka mõista, et praeguse parima teadmise kohaselt ei ole lähikuudel täiendavaid intressitõuse oodata. Intressimäärad on juba jõudnud piisavalt kõrgele selleks, et laenukasvu pidurdades ja euroala majanduse hoogu jahutades eeldatavasti tuua hinnatõus euroalal järgmise kahe aasta jooksul tagasi 2% lähedale. See muidugi ei välista võimalust, et kui kiire hinnatõus taandub oodatust visamalt, tuleb tulevikus intressimäärasid siiski veel tõsta.
Kui veel suve alguses oli ootus, et euroala majandus hakkab energia hinnašoki, üldise hinnatõusu ja sõja mõjudega kaasnenud kobarkriisist aasta teises pooles taastuma, siis tegelikult seda seni toimunud ei ole. Nõudlus Euroopa kaupade ja teenuste järele kaugematel turgudel on olnud jätkuvalt nõrk ning ka inimesed on olnud oma isiklike kulutustega pigem ettevaatlikud. Suhteliselt vähem hoidis keskmine eurooplane end suvel tagasi vaid turismiga seotud teenustele kulutamisega.
Praeguse parima teadmise kohaselt ei ole lähikuudel täiendavaid intressitõuse oodata. See muidugi ei välista võimalust, et kui kiire hinnatõus taandub oodatust visamalt, tuleb tulevikus intressimäärasid siiski veel tõsta.
Euroopa Keskpanga uuendatud majandusprognoos eeldab järkjärgulist euroala majanduse taastumist alles aasta viimases kvartalis. Taastumise veduriks kujuneb eeldatavasti taas hoogustuv tarbimine, sest inimeste sissetulekud endiselt kasvavad ning hinnatõusu aeglustudes paraneb ka inimeste ostujõud. Kuna eriti USAs on majanduse olukord ja lähiaja väljavaade parem, võib eeldada ka ekspordinõudluse taastumist euroala ettevõtete poolt eksporditavate kaupade ja teenuste järele. Rohkem on probleeme Hiina majandusega, mis ka euroalale hästi ei mõju. Samal ajal võib Hiina majanduse nõrgem käekäik tähendada madalamaid energiahindu, mis leevendab Hiina kui ekspordituru nõrkusest tulenevat negatiivset mõju.
Hinnatõus on küll tasapisi aeglustunud, ulatudes euroalal augustis 5,3%ni. Samas on hinnatõus jätkuvalt tunduvalt kõrgem 2% tasemest, mis on keskpanga jaoks eesmärgiks, mille lähedal võiks inflatsioon pikema aja jooksul keskmiselt olla. Tavaliselt käib suhteliselt kehva olukorraga majanduses käsikäes aeglasem hinnatõus ja see on osaliselt nii ka praegu. Samuti on Euroopa Keskpanga senised intressiotsused juba selgesti mõju avaldamas ja on pidurdanud laenukasvu. Samas on energiahinnad viimastel kuudel taas kerkinud, mis tähendab, et hinnatõus võib sel ja järgmisel aastal kujuneda veidi kõrgemakski võrreldes sellega, mida oodati veel paar kuud tagasi. Nii prognoosib Euroopa Keskpank, et hinnatõus euroalal ulatub sel aastal keskmiselt 5,6%ni, järgmisel aastal aeglustub 3,2%ni ning päris 2%ni jõuab alles 2025. aasta lõpuks. Halvenenud väljavaade selle kohta, kas 2025. aastaks jõuab hinnatõus euroalal soovitud 2% juurde, oli ka oluline põhjus, miks me otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus teha veel ühe intressitõusu.
Halvenenud väljavaade selle kohta, kas 2025. aastaks jõuab hinnatõus euroalal soovitud 2% juurde, oli ka oluline põhjus, miks me otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus teha veel ühe intressitõusu.
