Sunday , 26 September 2021
DSC01163 scaled

Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: üldine teave ja ajavahemikus 23.-29. august 2021 esitatud teated Eestis

COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 30. august hommik tehtud 1 264 487.

Manustatud vaktsiiniannuste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Naine

694 074

484 814

61 897

129 622

17 741

Mees

568 169

381 394

55 921

103 635

27 219

Teadmata

2 244

1 246

262

109

627

Kokku

1 264 487

867 454

118 080

233 366

45 587

Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 4758 kõrvaltoime teatist (0,37 % vaktsiinidoosidest):

Kõrvaltoime teatiste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Kuni 23.08.2021

4694

1681

266

2599

148

23.08-29.08.2021

64

36

17

5

6

Kokku

4758

1717

283

2604

154

 




27.detsembrist kuni 30. augusti hommikuni on Ravimiametile saadetud 158 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist* kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos.

 

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Tõsist* reaktsiooni kirjeldanud teatiste arv

80

12

56

10

Tõsist reaktsiooni kirjeldanud teatiste % tehtud annustest

0,01%

0,01%

0,02%

0,02%

* Tõsiseks kõrvaltoimeks liigitatud järgmised reaktsioonid:

  • surmajuhtumid,
  • eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel,
  • püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus)
  • haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele.

Peamiselt on teatatud allergilistest reaktsioonidest (26), neuroloogilistest häiretest (19) ja kardioloogilistest häiretest (19).

Trombidest on ajalises seoses vaktsineerimisega teada antud 35 korral, kuid tänaste andmete põhjal ei ole tavatrombid seotud covid-19 vaktsiinidega (v.a väga harva esinev trombotsütopeenilise tromboosi sündroom adenoviirusvektor-vaktsiinide puhul).

27.detsembrist 2020 kuni 30. augusti hommikuni 2021 on Ravimiametile saadetud 19 surmlõppega teatist, neist 3 puhul on Ravimiameti hinnangul seos võimalik/seost ei saa välistada:

-seos vaktsiiniga võimalik (31-aastane mees, vt 1.-7. märts kokkuvõte)

– seost vaktsiiniga ei saa välistada (81-aastane mees, vt 3.-9 maid kokkuvõte)

– seost vaktsiiniga ei saa välistada(63-aastane naine, vt 8.-17 märts kokkuvõte)

Kõik teatatud surmajuhud (olenemata põhjuslikust seosest vaktsiiniga) on esialgse teabena kajastatud iganädalastes kokkuvõtetes.




Vaktsiinide puhul loetakse tõsiseks reaktsiooniks ka ebaefektiivsust pärast täieliku vaktsineerimiskuuri lõpetamist ja teatud aja möödumist:

  • 7 päeva pärast Comirnaty teist annust
  • 14 päeva pärast Moderna COVID-19 vaktsiini teist annust
  • 15 päeva pärast Vaxzevria COVID-19 vaktsiini teist annust
  • 14 päeva pärast COVID-19 Jansseni vaktsiini ühte annust

Ravimiametile on sümptomitega nakatumisest teada antud 180 juhul:

 

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv

137

3

34

6

     sh haiglaravi vajanud

     juhud (neist surmaga lõppenud)

27 (3*)

1

3

0

 

* Surmlõppega juhtudel olid patsiendid üle 70-aastased tõsiste kaasuvate haigustega (COVID-19 tõsise kulu riskifaktorid: hüpertensioon, neerupuudulikkus, diabeet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus jms).

 

23-29. august 2021 esitatud kõrvaltoime teatised

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta.  Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

Comirnaty vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 36 teatist.

  • Viies teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust; neist 1 juhul vajas 72-aastane patsient haiglaravi (sh ajutiselt lisahapnikku).

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, lisaks kirjeldati stressreaktsiooni (minestamine, vapluskrambid), vöötohatise teket, sügelevat löövet, näo- ja kaelaturset, naha tundlikkushäireid, menstruaaltsüklihäiret ja tupekandidiaasi ägenemist, verevalumite teket, nägemishäiret, põieärritust ja valulikku urineerimist, lihaskangust, tasakaaluhäiret, Meniere tõve ägenemist (pearinglus, tasakaaluhäired),

Töövõimetuslehte vajati 3 juhul.

Spikevaxi vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 17 teatist.

Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati naha tundlikkushäireid, silmade valgustundlikkust, südamekloppimist, sagedast urineerimist, põiepõletikku, rasedal pärast vaktsineerimist loote aktiivsuse ajutist tõusu.

Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.

Vaxzevria vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 5 teatist.

  • Kõigis viies teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust: kerge kuluga haigus, sümptomaatiline kodune ravi.

Töövõimetuslehte vajati 2 juhul.

Jansseni vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 6 teatist.

  • Ühes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust: kerge kuluga haigus, sümptomaatiline kodune ravi.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati lihasspasme ja valu südame piirkonnas.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.




* vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:

  • 7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
  • 14 päeva pärast Spikevax (Moderna) 2.doosi,
  • 15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
  • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Jaga

Vaata ka:

BioBlockninaspre

Koroona ninasprei BioBlock ei ole ravim.

Juba pool aastat on Eesti apteekide lettidel ninasprei BioBlock, mille kohalikud teadlased töötasid välja veise …

vaktsiin

OLULINE: Teadlased ei soovita kolmandat vaktsiinidoosi.

Koroonaviiruse vastu täielikult vaktsineeritud inimesed ei vaja kolmandaid süste ehk niinimetatud tõhustusdoose, kuna antikehade taset …

gripp

Soomes ennustatakse raskemat gripihooaega.

Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonna (HUS) nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ennustab eelmisest aastast raskemat gripihooaega – ka …

vaktsiin

Koroonavaktsiini eesmärk on, et me oleksime tervemad ja õnnelikumad.

„Maailmas tehakse uuringuid ja ma kuulsin eelmisel nädalal Ameerika ekspertide diskussioonist, et tõenäoselt tuleb laste …