Eesti teadlaste ja ekspertide kaasabil loodud mudel annab vihjeid, kuidas korraldada koroonaajal kiirtestide ja isikliku riskiskoori abil kultuuriüritusi täismajale. Idee jumekuse kontrollimiseks mõeldud katsele tõmbas Eestis kriipsu peale alanud aasta nakatumislaine, mistõttu plaanitakse korraldada pilootkatse väiksema nakatumistasemega Suurbritannias.   “Võimalus ürituse ajal nakatumiseks peab olema väiksem või madalam kui piirkonnas

    Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et Eestis on nakkusohtlik iga 40. täiskasvanu. Viirusevastased antikehad on aga tekkinud ligi viiendikul täiskasvanud elanikkonnast. Olukorra teeb keerulisemaks haigustunnusteta nakatunute suur osakaal ja nakatunuga kokkupuute alahindamine.     11.–22. märtsini testiti juhuvalimi alusel 2386 täiskasvanud inimest, kellest 2252 puhul analüüsiti

    Perearstide töökoormus on viimasel ajal hüppeliselt kasvanud – see on kõige olulisem patsientide muredest koroona pärast. Ühelt poolt oodatakse perearstidelt suuniseid koroonaviiruse ennetamiseks ja haigusnähtude leevendamiseks, ent teisalt on ka neid, kes kahtlevad tervishoiutöötajate juhistes, sest on oma infoallikatest saanud palju vastandlikke.   Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor, perearst

    Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad koroonaviiruse leviku jätkuvat kasvu. Lähinädalail võib nakatunute arvu tõusu oodata nii Lõuna- kui ka Lääne-Eestis.   Reoveeuuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on tulemustest näha, et viiruse levik on ühtlaselt suur üle Eesti. „Kui varasematel nädalatel on

Ravimitootja Moderna teatas sel nädalal, et hakkab katsetama, kas nende koroonavaktsiin sobib ka poole- kuni üheteistaastastele lastele. Pfizer ja BioNTech juba uurivad 12–15-aastaseid lapsi ja plaanivad hakata uurima nooremaidki. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimetsa sõnul on laste vaktsineerimine uue koroonaviiruse lõplikuks võitmiseks hädavajalik.     Ehkki lapsed ei põe COVID-19 haigust

Olukord Eestis on praegu äärmiselt kriitiline. Viirus liigub meie seas halastamatu kiirusega – uute nakatunute hulk on iga päev väga kõrge ja pidevalt tuleb juurde haiglaravi vajavaid inimesi. Olukorra kontrolli alla saamiseks peame kõik ühiselt pingutama: vähendama igapäevaste kontaktide hulka nii palju kui võimalik. Seepärast pidime raske südamega suunama lapsed

Mida vähem saab viirus paljuneda ehk mida vähem inimesi viirust läbi põeb, seda vähem mutatsioone saab tekkida, sealhulgas saab vähem tekkida ka inimeste jaoks halbu mutatsioone. Seega hoidkem SARS-Cov-2 paljunemist tagasi niipalju kui võimalik, ütleb Tartu Ülikooli molekulaarviroloog Aare Abroi.       1.  Viiruse muutlikkus suurendab tema kohanemisvõimet ja

Lapse perelt äravõtmine peaks aeguma õiguste konventsiooni järgi olema viimane abinõu tema kaitseks. Kaheksa riigi kohtuotsuste võrdlusel  leidis Tartu Ülikooli Euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse lektor Katre Luhamaa aga, et Eesti otsused ei peegelda, et tegu oleks alati uus abinõuga.   “Neid juhtumeid oli vähe, kus mind võiks öelda, et kohtuotsus

  Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kuulas tänasel avalikul istungil haiglate juhtide selgitusi olukorrast koroonaviiruse tõkestamisel ja leidis, et keskne probleem meditsiinis on tööjõu puudus.     Ülevaatest selgus, et praegu on patsient haiglas koroonaviirusega keskmiselt 10,5 päeva ning haigestunutel on statistiliselt 5,5-protsendiline tõenäosus sattuda haiglasse.     „Olukord on kriitiline

Üks oluline koroonavaktsiine puudutav küsimus seisneb selles, kas ja mil määral on vaktsineeritud inimesed nakkusohtlikud. Ammendavate vastuste jaoks on teadlastel veel liiga vähe andmeid, sest massiline vaktsineerimine alles käib ja piirangud veel kehtivad. Ometi võib teatud optimistlikke järeldusi olemasolevate uuringute põhjal juba teha.     Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi viroloogia kaasprofessor