29. augustil ilmunud Postimehe artiklis „Advokaat: vaktsiinikahjude hüvitamine ei järgi hea usu põhimõtet või tõesti ei teata, millistesse olukordadesse inimesed päriselt satuvad“ väidetakse, et Ravimiamet on takistanud ja kitsendanud COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimetest teatamist, mis ei vasta tõele. Kuna Postimees ei olnud nõus valeväiteid parandama, avaldame oma kodulehel vastulause.   Artiklis

Kokku asub 2022/2023. õppeaastal üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima ligikaudu 158 000 õpilast ehk 1500 õpilast rohkem kui eelnenud õppeaastal. Esimesse klassi läheb tänavu ligi 14 000 õpilast. Üldhariduskoolide õpilaste arvu kasvutrend jätkub, kuid see tuleneb gümnasistide arvu kasvust ja samal ajal on põhikoolis oodata hoopis õpilaste arvu vähenemist. Piirkonniti on

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus viib valitsusse eelnõu, millega teeb ettepaneku pikendada aasta võrra täna kehtivaid aktsiisimäärasid ning lükata 2023. aastaks kavandatud aktsiisitõus edasi. Ettepanek puudutab diislikütust, kütteõlisid, maagaasi nii kütteainena kui ka mootorikütusena, vedelgaasi kütteainena ja elektrienergiat. Samuti pikeneb ettepaneku järgi aasta võrra põllumajandussektori jaoks kasutatava eriotstarbelise diislikütuse maksustamine Euroopa Liidu

Laste vaktsineerimine. Eesti immuniseerimise ekspertkomitee soovitab vaktsineerida lapsi alates 5. eluaastast. Sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele tõhustusdoose alla 18aastastele Eestis ei soovitata, välja arvatud riskirühma kuuluvad lapsed. Nii nagu täiskasvanutelgi väldivad vaktsiinid ka lastel rasket, aga mitte kerget haigestumist. Siiski on lastel rasked haigestumised üliharvad. Õpilaste masstestimine. Vaadates eelmise hooaja

Rahandusministeeriumi tutvustas teisipäeval 2023. aasta riigieelarve koostamise aluseks olevat majandusprognoosi, mille järgi kasvab Eesti majandus sel aastal kokku 1 protsendi võrra. Tuleval aastal peaks majandus kasvama aga 0,5 protsendi võrra, vahendab BNS. Viimatises, aprillis avaldatud suvises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium veel Eesti tänavuseks majanduslanguseks 1 protsendi. 2024. aasta majanduse reaalkasvuks prognoosib

COVID-19 haigestumise statistika näitab, et nii nakatumine kui ka hospitaliseerimine on augustis kasvutrendis ja seetõttu on äärmiselt oluline, et riskirühmadesse kuuluvad inimesed ennast esimesel võimalusel vaktsineeriks ning võtaks kasutusele ka teised nakkuse ennetamise abinõud. Riskirühma kuuluvad inimesed võiksid seda perearsti ja Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessori Marje Oona sõnul teha juba kohe. Riskirühma

Eesti perearstid kutsuvad alates sellest nädalast inimesi perearstikeskustesse vaktsineerima. Perearsti juures saab vaktsineerida ennast COVID-19 haiguse vastu, alustades vaktsineerimiskuuriga või saades lisakaitset tõhustusdoosi näol. „Perearst on kõige lähem partner inimese jaoks, seega meil on hea meel, et esmatasandi tervishoiutöötajad tulevad taas vaktsineerimisele appi. Eelkõige soovime kaitsta riskirühmasid ja vaktsineerimata inimesi,

Paljude vanemate jaoks on laste aitamine koolitöödes täiesti argine tegevus. Kuigi abistamise eesmärk on üllas, ei paista see laste hindeid siiski parandavat, osutab USA teadlaste uuring. Äsjases teadustöös võrdlesid USA teadlased kaht riiklikku andmestikku nii avalike kui ka eraalgkoolide kohta. Nad ei leidnud vanemliku õpiabi ega laste matemaatika- või lugemistulemuste

“Distantsõpe on toonud esile vaimse tervise raskusi,” ütles kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. “Noorte seas on tekkinud söömishäired ja raske depressioon, kuid kõige tavalisemad on ärevus- ja paanikahäired ning tunne, et ei saa enam millestki aru. Palju on ka endassetõmbumisi, muututakse passiivseks ja loobutakse pingutamisest.” Algaval õppeaastal plaanib Tallinn rakendada kontaktõpet

Puugid pole endiselt kuhugi kadunud ning nakatavad jätkuvalt Eesti inimesi erinevate haigustekitajatega. Nendest ohtlikuim on puukentsefaliit, kuid õnneks on võimalik end selle vastu vaktsineerida. Mida teha aga siis, kui vaktsineerimispass on kadunud või pole meeles, kas või millal viimane vaktsiin tehtud sai, räägib BENU apteegiteenuste arendusjuht Helen Laupa. Puukentsefaliit põhjustab