Teisipäeval kogunes president Alar Karise kutsel Riigikaitse Nõukogu, et arutada olukorda Venemaal ning vaadata üle Eesti ettevalmistused ja eesmärgid NATO tippkohtumisel Vilniuses juuli keskpaigas. Peaminister Kallase sõnul on Eestil NATO tippkohtumisel Vilniuses viis peamist eesmärki. „Venemaa on oht ja jääb ohuks. Meie ülesanne on liitlastele seda selgitada ja teadvustada, et

NATO muudab Balti riikide taevast kaitsva õhuväe missiooni staatuse sõjaliseks, ütles peasekretär Jens Stoltenberg. Varem oli missioonil õhuväepatrulli staatus. Varem ei peetud NATO Balti riikide õhuväe missiooni sõjaliseks. Sõjalise mandaadiga saavad NATO hävitajad osaleda sõjategevuses ja olla integreeritud Leedu kaitseplaanidesse. Lisaks teatas Saksa kaitseminister, et tema riik kavatseb pikemas perspektiivis

USA valmistub sõjaks Venemaaga ja eriti suures ohus on NATO idapoolsed riigid, leiab USA mõjukas senaator Lindsey Graham. Graham edastas sotsiaalmeedias järgmise sõnumi: Graham-Blumenthali resolutsioon:  nõustub, et Venemaa Föderatsiooni taktikaliste tuumarelvade paigutamine Valgevene Vabariigi piiresse on oht Ukrainale ja NATO liikmesriikidele.  Vaatab mis tahes taktikalise tuumarelva kasutamist Venemaa Föderatsiooni, Valgevene Vabariigi või

Mootorikütuste aluseks oleva nafta hind võib hakata tõusma, hoiatas Circle K Eesti. Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi sõnas, et maailmaturu nafta hind on püsinud üsna stabiilsena ning pigem on turud muutuste ootel. Nädala jooksul on Brenti toornafta hind liikunud vahemikus 73–77 dollarit barreli kohta. Hinda mõjutavad Sassi sõnul

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduse üldine olukord rahuldav, kuid kriiside tõttu on tegevusalade seis eripalgeline. Lisaks on majanduse olukorra pilt väga erinev sõltuvalt sellest, kas majanduskasvu puhul arvestada hinnatõusu mõju või mitte. Eurodes mõõdetuna (SKP jooksevhinnas) on Eesti majandus kasvanud kahe aastaga ligi 30%. Kui vaadata aga

  Balti riikide väliskomisjonid kohtuvad täna ja homme Siguldas, et arutada läheneva NATO tippkohtumise eesmärke, eriti Ukraina toetamist ja regiooni julgeoleku tugevdamist. Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul soovivad komisjonid lähedaste partneritena oma edasised tegevused põhjalikult läbi rääkida, et astuda välis- ja julgeolekupoliitikas ühte sammu. Tema sõnul arutatakse kohtumise peateemana juulis

Lääne kaitseliit NATO valmistub nüüd selleks, milleks ta varem valmis polnud – otseseks sõjaliseks kokkupõrkeks Venemaaga. Sõda Venemaaga on päevakorras 11. juulil Leedu pealinnas Vilniuses algaval bloki tippkohtumisel, aga NATO pole selleks sõjaks valmis, ütles endine liitlasvägede Euroopa ülemjuhataja asetäitja Sir Richard Shirreff väljaandele Newsweek. „See vajab tõelist äratust,” ütles ta,

Briti õhujõudude hävitajad Eurofighter Typhoon ja Rootsi õhujõudude hävitajad Saab Gripen startisid tänase laupäeva, 10. juuni pärastlõunal kolmandat korda 48 tunni jooksul, et tõrjuda Läänemerel NATO õhuruumis kahte Vene strateegilist pommitajat Tu-22M (NATO tähis Backfire) ja kahte hävitajat Su-30SM (Flanker H). Briti lennukid osalevad Eestis Ämari õhuväebaasis NATO Balti õhuturbemissioonil.

Laupäeval alanud Läänemere merevägede õppus Baltops 23 toob Eestisse seni suurima liitlasvägede laevastiku kokku 50 NATO sõjalaevaga. Õppusel harjutavad koostööd maa-, õhu- ja merevägi 20 riigist. 52. korda toimuval õppusel osaleb kokku ligi 6000 mere-, maa- ja õhuväelast. Kahe nädala jooksul harjutavad liitlased muuhulgas allveelaevade- ja õhutõrjet, lõhkekehade hävitamist ja

Riigikogu esimees Lauri Hussar viibib kuni laupäevani Vilniuses, et kohtuda Leedu riigijuhtidega ja osaleda NATO spiikrite kohtumisel, kus arutatakse juulis toimuva NATO tippkohtumise eel julgeoleku tugevdamist ja Ukraina edasist toetamist. Hussari sõnul on Eesti prioriteet tagada NATO tippkohtumisel kindel toetus Ukrainale, sealhulgas astuda samm edasi Ukraina NATO-liikmesuse küsimuses. „Rahu tagamiseks