Kevadised soojad ilmad toovad kaasa koristustööd aias ja majapidamises. Aiatööde ja kevadise suurpuhastuse käigus koguneb aiaprahti ja jäätmeid, mida soovitakse tihtipeale lõkkes põletada. Keskkonnaamet tuletab meelde, et olmejäätmeid lõkkes põletada ei tohi ning aiaprügi koht ei ole looduses.   Aiaprügi metsa alla viimisega on inimesed tahtmatult loodusesse levitanud võõrliike,

Inimeste e-posti aadressidele on saabumas eksitava sisuga teateid ebaõnnestunud paki kohaletoimetamise katsest ning palvega sisestada oma andmed, et pakki oleks võimalik tagastamise asemel siiski saajale väljastada. Omniva hoiatab, et tegu pole nende poolt saadetavate sõnumitega, kutsub kliente üles tähelepanelikkusele ning palub need kirjad kustutada ning neile mitte reageerida. Levimas on järjekordsed pealtnäha

Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seadus (215 SE) võimaldab väärteo tõttu vigastada või varalist kahju saanul tutvuda väärteomenetluses kogutud teabega, et ta saaks oma õigusi paremini kaitsta.   Muudatus annab võimaluse pärast väärteo asjaoludega tutvumist kaaluda, kas pöörduda tsiviilhagiga kohtusse või püüda kahju hüvitamise osas kokku leppida kohtuväliselt.

EKRE on valmis koalitsiooniga riigikogus menetletava nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) osas kompromissile minema. EKRE esimehe Martin Helme sõnul jõuti arutelude käigus valitsuserakondadega sõnastuseni, mis mõlemale osapoolele sobib.   “Oleme vahetanud valitsusparteidega mõtteid, kuidas saavutada see, et pandeemia lahendamiseks vajalikud seadusemuudatused ei kujuneks tagaukseks, mille kaudu meie vabadusi ja

Me kõik oleme eriti viimase aasta jooksul näinud, kuidas väärinfo levib ja inimesi kahjustab ja tapab. Teen üleskutse: paneme sellele piiri! Palun, hoiatage igaüht, kes sotsiaalmeedias valelikku jama levitab. Olgu see tervist, teadust või ükskõik, millist muud valdkonda puudutav. Kustutage või peitke jagatud väärinfo või kommentaar. Loe ka  Perearst K.Joller, kirjutas

Kui Riigikogu liige Kert Kingo (EKRE) eile hommikul parlamenti tööle autoga tuli, takistas teda tööterritooriumile sisenemisel eriüksuslane, kes käitus temaga verbaalselt agressiivselt ja ülbelt.       „Millegipärast valis eriüksuslane kahest sel hetkel seal asuvast autost ainult minu auto ja minu oma põhjendamatu ülbitsemise objektiks,“ kirjeldas Kingo. „Ta lähenes minu autole hetkel,

Keda mõjutavad ravimitega seotud müüdid kõige enam?   Kas teadsid, et MMS-i kasutamist võib võrrelda pesuvalgendi tarbimisega, et peenelt propageeritud imeravimi TRS taga peituvad kassiliivast tuttavad ained ning suurem vaktsiinivastasus sai alguse kinni makstud artikli avaldamisest? Ravimimaailmas liigub arvukalt müüte ja kui inimene tahab midagi uskuda, siis ta ka usub.

  Eelmisel aastal tuli Maxima välja mobiiliäpiga, mis annab ostjale võimaluse kõik ostud skaneerida, vajadusel vanust tuvastada ja ostude eest maksta isikliku mobiiltelefoniga. Rakendus registreerib automaatselt kliendikaardi ja arvestab boonust, näitab soovi korral ostude ajalugu. Maksta saab ka otse telefonist ehk kaasas ei pea olema pangakaartigi.       Kuigi

Nii platsi peal kui sotsiaalmeedias näeme ja kuuleme kõige rohkem – väidet, et Vabariigi valitsuse korraldus 282 kehtib ainult ametkondadele või ametiisikutele. Videos selgitab politseikapten Maarja Punak, miks see väide paika ei pea. Lühidalt kokkuvõttes on nii, et Riigikogu on nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) andnud valitsusele suunise kehtestada

    Kuigi Vaxzevria (AstraZeneca) vaktsiini manustatakse praeguste otsuste järgi kindlale vanusegrupile, on palju sihtrühmaväliseid inimesi, kes tahaksid end selle vaktsiiniga COVID-19 haigestumise vastu kaitsta. Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia professor Kai Kisand arutles, miks nad seda tahavad.       On teada, et Vaxzevria (AstraZeneca) vaktsiinil on leitud üliharuldane kõrvaltoime, mis avaldub