“Pole võimalik vältida korraga vaktsineerimist ja viirust,” ütleb viroloogiaprofessor Andres Merits. Juba 117 Tallinna klassis möllab koroona ning distantsõpet pole peagi enam võimalik vältida, lisab pealinna haridusjuht Andres Pajula. “Praegu jääb koroona tõttu ravimata pea 21 000 muu terviseprobleemiga inimest,” nendib Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ja kutsub haiglate

“Pole võimalik vältida korraga vaktsineerimist ja viirust,” ütleb viroloogiaprofessor Andres Merits. Juba 117 Tallinna klassis möllab koroona ning distantsõpet pole peagi enam võimalik vältida, lisab pealinna haridusjuht Andres Pajula. “Praegu jääb koroona tõttu ravimata pea 21 000 muu terviseprobleemiga inimest,” nendib Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ja kutsub haiglate

Problemaatilist liikluskäitumist saab seostada ebatervisliku elustiiliga, näiteks alkoholi ja kiirtoidu tarvitamisega, selgus Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro juhtimisel valminud uurimistööst. Eestis tehtud uuringus osales 817 inimest, seejuures oli mehi ja naisi ligikaudu pooleks. Eesti psühhobioloogilise liikluskäitumise uuringu raames vastasid osalejad küsimustele impulsiivsuse ja agressiivsuse kohta ning andsid vere- ja

„Haiglate ülekoormuse vältimiseks on parim vahend vaktsineerimine, eriti vanuserühmades, kellel on suurem tõenäosus haigestumisel haiglaravi vajada. Kõige efektiivsemad vaktsiinid annavad ca 90% kaitse haiglaravi vajava COVID-19 vastu kolme nädalaga (Spikevax ehk Moderna). Seega ei saa öelda, et vaktsineerida pole enam mõtet,“ kinnitas Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits, lisades, et

Eelmise ööpäeva jooksul tabati 4 narko- ja 7 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti. Liiklusõnnetused 13.10.2021 kella 09.00 ajal toimus liiklusõnnetus Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Rõuma külas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 41 km, kus sõiduautoga Honda Jazz kõrvalteelt peateele vasakpööret sooritanud 53-aastane naine sõitis ette sõiduautole Mercedes-Benz E 200, mida juhtis 31-aastane naine. Honda

Kuidas teha nii, et võimalikult paljud isad jääksid väikelapsega koju? Kuidas julgustada vanaduspensioni saajaid töötamist jätkama? Mis paneks ehitajaid isikukaitsevahendeid kasutama? Mida teha selleks, et töötuskindlustushüvitise saajad alustaksid tööotsingutega võimalikult varakult? Need on küsimused, millele otsib sotsiaalministeerium vastuseid sellel aastal käima lükatud sekkumisprogrammis, kirjutab sekkumisprogrammi koordinaator Elis Kaljuvee. Sotsiaalministeerium katsetab

Populaarsust kogunud must pässik aitab nii mõnegi haiguse vastu. Must pässik (ladina keeles Inonotus obliquus) on seeneliik pässiku perekonnast. Must pässik ehk teise nimetusega Chaga on seeneliik, mis kasvab peamiselt kasepuude koorel. Musta pässiku viljatut mügarlikku moodustist nimetatakse kasekäsnaks, kuid mitte segi ajada musta pässikut teise puuseeneliigiga, mille liiginimi on

Millal ivermektiin Eestis koroonaravimina kasutusele tuleb? Kas mRNA-vaktsiinid on geeni­teraapia? Kuidas mõjub koroonavaktsiin alkohoolikutele? Need on vaid väike osa küsimustest, mida Tartu ülikooli genoomika instituudi teadlastele iga päev esitatakse. Tartu ülikooli teadlased olid juba mõnda aega püüdnud välja mõelda, kuidas saaksid nemadki aidata tõsta üleriigilist vaktsineeritust. Lahendusena pakkusid nad võimalust

Varsti juba pea kaks aastat levinud viiruse SARS-CoV-2 erinevatest omadustest on kirjutatud üksjagu. Siiski tundub, et mõned vaatenurgad vajaksid kokkuvõtvat valgustamist ja mõned otsad kokkusõlmimist, kirjutab Tartu Ülikooli molekulaarviroloog Aare Abroi. Kolleegid ja ajakirjanikud on paljud alljärgnevad teemad ükshaaval küll ajakirjanduses läbi valgustanud, kuid nendest kildudest kokku pandud suurest pildist

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 389. aastapäeval anti valdkonnale osutatud teenete eest arstiteaduskonna medal Tartu Ülikooli naistekliiniku juhile, sünnitusabi ja günekoloogia professorile Helle Karrole ning farmaatsia instituudi juhatajale ja farmakognoosia professorile Ain Raalile. Sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro sai medali väljapaistva teadusõppetöö ja panuse eest järelkasvu juhendamisel ning reproduktiivtervise edendamisel tervikuna.