Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, mille käigus tuvastas kolm ohtlikku taimekahjustajat, mida on ka varem Eestis leitud. Fütosanitaarset olukorda Eestis võib endiselt pidada heaks. Igal aastal seirab PTA kohustuslikus korras 20 karantiinset taimekahjustajat, mille seas on mitmed Eesti jaoks olulised kartuli-, metsa-, viljapuude ja muude

Euroopa Liidus (EL) on alates 2019. aastast kehtestatud meetmed ToBRFV liitu sissetoomise ja siin levimise takistamiseks (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Kuigi ametlike meetmete järgi peavad EL-i imporditud tomatiseemned olema ToBRFV suhtes kontrollitud ja viirusevabad, soovitame võimalusel vältida peamistest riskiriikidest pärit seemnete kasutamist. Põhilised riskiriigid on Hiina ja Iisrael, kuid EL-i impordil on

Levinud ninakinnisuse rohi Sudafed võidakse apteegiriiulitelt eemaldada või muuta retseptiravimiks, kuna on seotud üliharuldaste, kuid surmavate ajuhäiretega. Meditsiini reguleerivad asutused „vaatavad läbi olemasolevad tõendid”, et teada saada, kas pseudoefedriini müügireegleid tuleb muuta, vahendab Daily Mail. Tervisejuhte ajavad hirmule teated patsientidest, kes on põdenud kahte haruldast haigusseisundit. Mõlemad võivad põhjustada insulti. Muudatused

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mille järgi väljastatakse Eestis edaspidi relvalube vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel. Teiste välismaalaste relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende väljaandmine lõpetatakse. Määratlemata kodakondsusega inimestele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk maksimaalselt viis

„35 200 last Eestis elab suhtelises vaesuses ja 3 400 last absoluutses vaesuses,“ tõdes sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „See viimane number on lubamatu. Seda ei saaks ja ei tohiks olla.“ Samas ei ole riiklikus heaolu arengukavas absoluutse vaesuse määra vähendamise kohustust võetud. Riigikogu arutas nädala alguses Heaolu arengukava 2023–2030, mille kohta

Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti inimarengu aruanne 2023“ arutelu heitis valgust asjaolule, et suur osa inimeste heaolu mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda. Ettekande tegid sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja, Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, aruande peatüki „Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu“ toimetaja, Tallinna Tehnikaülikooli

Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti inimarengu aruanne 2023“ arutelu heitis valgust asjaolule, et suur osa inimeste heaolu mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda. Ettekande tegid sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja, Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, aruande peatüki „Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu“ toimetaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor Helen Sooväli-Sepping ja Sotsiaalministeeriumi vaimse

Riigikogu arutas Heaolu arengukava 2023–2030, mille kohta tegid ettekande sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak. Riisalo selgitas, et Heaolu arengukava 2023-2030 kirjeldab olulisemaid väljakutseid, seab strateegilised eesmärgid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused järgmisel kaheksal aastal. Arengukava aitab ellu viia riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihte ja

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tõrjus laupäeval Politicos ilmunud väiteid, et Wagneri eraarmee juht Jevgeni Prigožin kavandas 2019. aastal EKRE kaudu infooperatsiooni. EKRE ütles laupäeva õhtul tehtud avalduses, et Politico artikkel on libauudis. “Mida lähemale tulevad valimised, seda intensiivsemaks muutuvad valimistulemuse mõjutamiseks korraldatavad infooperatsioonid. Heaks näiteks on Delfi/Politico täna õhtul avaldatud artikkel, kus

  Täna, 15. veebruaril toimus loomekonkursil „Kuidas Venemaa sõda Ukrainas mind mõjutab?“ osalenud noorte tänuüritus, kus kantsler Jonatan Vseviov tänas noori aktiivse osaluse eest. Välisministeeriumi loomekonkursil osales 71 noort ja loometööde hulgas oli nii esseesid, kunstiteoseid, muusikapalu kui ka videoid. „Mul on ääretult hea meel tõdeda, et Eestis elavad noored