Viimastel nädalatel kõlab Eesti raadiojaamade eetris reklaamklipp, mis kutsub üles külastama veebilehekülge vaktsineerimise võimalike kõrvalmõjude kohta. Paraku sisaldab viidatud lehekülg rohkelt valeinfot, mille tõttu võib kriitikatundeta lugeja tunnetada ohtu vaktsiinides, mis on tegelikult ohutud. Terviseamet kutsub meediamajasid üles põhjalikult kaaluma, kas valeinfo levitamisele kaasa aitamine läheb kokku väärtustega, mida vastutustundlik

Pitsarestoran ei ole ainult koht, kus saab nautida erinevaid maitseid, vaid seal võib saada ka häid emotsioone ja uudiseid. Just nii juhtus ühe perega, kes pitsarestoranis einestades jälgis samal ajal Timberi oksjonil oma metsa müüginumbrite kiiret kasvamist.  „20 minutit enne oksjoni lõppu, ajal kui hinnad muudkui kerkisid, läksid meie hääled

äga paljud inimesed on oma vanal kallimal Facebookis silma peal hoidnud. Millal tavaline uudishimu aga kahtlustäratavaks muutub? Facebook on hea võimalus vanu suhteid üles soojendada ning hoida sidet näiteks nende sõpradega, kes elukohta on vahetanud. Lisaks headele omadustele, on olemas ka risk, kui lased suhtlusportaalil oma elu segada – sinu

Tervise- ja tööminister Peep Peterson kinnitas ravimivaldkonna laiapõhjalises koostöös valminud Eesti ravimipoliitika aastani 2030. Ravimipoliitika eesmärk on tagada ravimite järjepidev kättesaadavus ja ratsionaalne kasutus, et toetada inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja patsientide elukvaliteedi paranemist. „Lahendust ootab rida küsimusi – kuidas uusi ravimeid Eesti turule tuua, kuidas vähendada veelgi patsientide

2023. aasta algusest paraneb puudega inimeste andmevahetus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Jõustuva muudatuse tulemusena tekib omavalitsustele parem ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud ja täisealistest, kellel on puue tuvastatud. “Senised abivajajate kogemused näitasid, et puudega inimeste ligipääs sotsiaalteenustele on takistatud erinevatel põhjustel,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.  “Välja toodi näiteks

1. jaanuarist 2023 maksustatakse tubakavedelikud aktsiisiga ja kõik tarbimisse lubatavad tubakavedelikud peavad olema maksumärgistatud ning nende välismaalt kaasa ostmisel rakenduvad koguselised piirangud. JAGA Enne 2023. aasta 1. jaanuari vabas ringluses väljaspool aktsiisiladu olevate maksumärgistamata tubakavedelike müük on lubatud 2023. aasta 31. jaanuarini. Alates 1. veebruarist peavad kõik tarbimises olevad tubakavedelikud olema maksumärgistatud. Jätkuvalt ei tohi elektroonilise

2022. aasta detsembri alguses leevendas Hiina koroonaviiruse tõrjeks kehtestatud piiranguid, mis tõid riigis kaasa tõsise viiruselaine. Ametlikel andmetel levivad Hiinas hetkel koroonaviiruse omikrontüve alamvariandid, mis Eestile täiendavat ohtu ei kujuta, kuid riskid uute ja muret tekitavate tüvede tekkimiseks Hiinas kasvavad. Terviseamet prognoosib COVID-19 viiruse kasvu jaanuari lõpuks-veebruariks, mis võib osaliselt olla

2023 aastal tõusevad lastetoetused, peretoetused ning üksikvanematoetus. Kuni juuni lõpuni jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine. Alampalk tõuseb 725 euroni, keskmine pension 703 euroni, ning hakkab kehtima tulumaksuvabastus 704 eurot kõigile pensioniealistele, sellega muutub keskmine pension tulumaksu vabaks.Hooldekodude kohatasu muutub taskukohasemaks, selle saab tuleval aastal keskmise pensioni eest. Lisaks kompenseeritakse hooldekodudele ja

Maksejõuetuse teenistuse tegevuse eesmärgiks on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud ning suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes. „Lisaks ettevõtjatele ja võlausaldajatele on teenistuse töö oluline ka riigile, kes on üks suurimaid võlausaldajaid. Lisaks väljamaksete määra suurendamisele on riigi jaoks muidugi oluline ka maksejõuetuse teenistuse preventiivne mõju. Kui

Eesti paistab Euroopas silma kõrge omaosaluse poolest tervishoius ja suur osa inimeste makstavatest kuludest on kulutused ravimitele. Teisipäeval tutvustatud ravimipoliitika soovitab suurendada hüvitisi madalama sissetulekuga inimestele. 2021. aastal müüdi Eestis ravimeid 471 miljoni euro eest ehk iga elaniku kohta olid kulutused ravimite ostmiseks 314 eurot, sellest 110 eurot tuli inimestel