Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku anda Ukrainale ulatuslikku finantsabi, mis koosneb kuni 45 miljardi euro suurusest Ukraina laenukoostöö mehhanismist ja kuni 35 miljardi euro suurusest erakorralisest makromajandusliku finantsabi laenust ning mille tagamiseks kasutatakse Venemaa külmutatud varadest saadavat kasumit. Sellega antakse selge signaal, et Ukraina ülesehitamise koorem lasub selle hävitamise eest

20.09.2024 Ida prefektuuri ööpäevainfo Ida-Virumaa Kehalised väärkohtlemised 19. septembril lõi 40-aastane mees Sillamäel kasulast. Politsei pidas mehe kuriteos kahtlustatavana kinni. Vägivallajuhtumi asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses. 19. septembril puhkes Kohtla-Järvel naise ja mehe vahel konflikt, mille käigus sai viga 58-aastane mees. Politsei pidas naise kuriteos kahtlustatavana kinni. 19. septembril teatas Narvas

17.–18. septembril osalesid välisminister Margus Tsahkna ning välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov Eesti ja Läti välisministeeriumite juhtkondade strateegilisel seminaril. Seminaril osales ka Läti välisminister Baiba Braže. Seminari käsitleti peamiselt kahe riigi tihedalt läbipõimunud välispoliitilisi eesmärke ja nende rakendamist ning laiemalt julgeolekuolukorda. Välisminister Tsahkna sõnas oma tervituskõnes, et ühtehoid oma heade naabritega

Täna, 18. septembril kohtus välisminister Margus Tsahkna Tallinnas ÜRO pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandiga, kellega arutati peaasjalikult kahepoolse koostöö edendamist, sealhulgas Ukrainas, ning laiemalt rahvusvahelist humanitaarolukorda. Välisminister Tsahkna rõhutas kohtumisel Ukraina jätkuva toetuse vajalikkust maailma aina keerulisema humanitaarolukorra taustal. „Venemaa jätkab iga päev Ukraina tsiviiltaristu hävitamist. Kuivõrd Venemaa on hävitanud üle 80%

16. septembril andis Eesti suursaadik Katmandus Marje Luup üle volikirja Nepali presidendile Ramchandra Paudelile. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses presidendiga kõneldi Eesti ja Nepali kahepoolsete suhete tihendamisest, majandussuhete edendamisest ja koostööst infotehnoloogia ning turismi valdkonnas. Käsitleti ka Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja kliimamuutustega seotud problemaatikat. President Paudel ja suursaadik Luup

18.–19. septembril toimub Transpordiameti eestvedamisel Tallinnas Läänemere Hüdrograafiakomisjoni 29. kohtumine (BSHC29). „Tänavu on komisjoni eesistujaks Eesti ning olulisim kohtumise teema on Läänemereriikide ettevalmistused uue põlvkonna hüdrograafilise mudeli S-100 toodete harmoniseeritud koostamiseks ja avaldamiseks,“ lausus Transpordiameti kartograafiaosakonna juhataja Olavi Heinlo. Ta lisas, et koostöö eesmärk on tagada Läänemere riikide seas ühtsed

Täna, 17. septembril kohtusid välisminister Margus Tsahkna ja terviseminister Riina Sikkut Tallinnas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkonna direktori dr Hans Klugega, kellega arutati Venemaa agressiooni tõttu kannatada saanud Ukraina tervishoiusüsteemi ja -taristu ülesehitamist. Välisminister Tsahkna tunnustas WHO-d nende rolli eest Ukraina abistamisel täiemahulise sõja ajal. „Venemaa agressioonil on olnud määratu

Riigikogu esimees Lauri Hussar ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson arutasid täna Serbia välisministri Marko Ðjurićiga Euroopa Liidu laienemisega seotud teemasid ning rõhutasid Ukraina igakülgse toetamise tähtsust. Hussar ütles kohtumisel, et Eesti on olnud ja jääb ELi laienemispoliitika kindlaks toetajaks. „Oleme valmis jagama Serbiale oma kogemusi ELi integratsiooni- ja reformiprotsessis ning

Välisminister Margus Tsahkna kohtus täna, 16. septembril oma Serbia kolleegi Marko Ðjurićiga, kellega arutati Venemaa agressiooni Ukrainas, julgeolekuolukorda Euroopas ja Euroopa Liidu laienemist. Rääkides Venemaa agressioonist Ukrainas, tunnustas Tsahkna Serbiat Ukrainale antud toetuse eest ja julgustas neid abi suurendama. Välisminister rõhutas kohtumisel, et agressoriga suhtlemisel ei saa olla mingit paindlikkust

Riigikogu esimees Lauri Hussar tänas Gotlandil suurpõgenemise 80. aastapäeval Rootsi rahvast külalislahkuse ja toetuse eest meie põgenike vastuvõtmisel ning kutsus tugevdama lähiriikide koostööd, et sarnased sündmused kunagi enam ei korduks. Hussar ütles suurpõgenemise aastapäevale pühendatud vastuvõtul, et inimesed, kes otsustasid 80 aastat tagasi oma kodumaalt lahkuda, ei tahtnud seda teha,