Tänases statistikablogi postituses on teemaks emakeele ja murdekeelte oskus. Rahvaloenduse üheks osaks on kaardistada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Mõned inimesed on aga uurinud, miks ei saa näiteks rahvastikuregistris kohalikku murret oma emakeeleks märkida. Selles blogiloos vaatlemegi lähemalt, mis

14. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 153 inimest. Kokku on haiglas 171 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 122 ehk 71,3% ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 49 ehk 28,7%. Ööpäeva jooksul avati haiglates 12 uut haigusjuhtu. Surmajuhtumeid ei registreeritud. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6107 testitulemust, millest 473 osutus positiivseks.

Ohtlike toodete kiire teavitussüsteemi (RAPEX) kaudu on laekunud teade turvatooli Sparco 4142 (0-18 kg), 0+, I ohtlikkusest. Toode ei vasta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 44-04 nõuetele. Teate kohaselt ei paku laste turvatool õnnetusjuhtumi korral piisavat kaitset. Ohuteade puudutab kõiki Sparco 4142 0–18 kg ,0+, I turvatoole mille valmistuspartii number

Samal ajal kui paljud postitavad uhkelt ja õnnelikult selfisid vaktsineerimisest, teevad mõned seda vaikselt ja salaja. „Mind oleks peaaegu perekonnast välja heidetud,“ ütleb 50aastane Siiri, kes varjas tükk aega täiskasvanud poja eest, et ta lasi ennast vastu tema tahtmist kaitsepookida. Koroona võib ajada riidu pered ja sõbrad, sundida vaikima. „Miks

Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar rõhutab, et koolid ei tohiks koroonaviirusega nakatumiste avastamisel kergekäeliselt lapsi distantsõppele saata. Ta avaldas ka toetust ideele kaotada kõrge vaktsineerituse tasemega Hiiumaal koroonapiirangud. “Me leppisime ju kokku, et me ei saada lähikontaktseid enam distantsõppele, vaid koolist jäävad koju – nii nagu ka iga muu haigusega

Harju Maakohus mõistis täna õigeks kaks Wiru Uks Tallinn OÜ töötajat teise inimese surma põhjustamisega ettevaatamatusest, mis oli toime pandud tegevusetusega. 34-aastast ja 33-aastast meest süüdistati selles, et nad aadressil Tallinn, Kollane 7 teostatud garaažitõstukse hoolduse käigus jätsid kontrollimata ja märkamata, kas garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud või mitte

“Kui lapsevanemalt ei saada nõusolekut, siis me last ei testi ja ta läheb kohe karantiini. Mul on üleskutse lapsevanematele, et viirusnähtudega lapsed ei tuleks kooli, sest kooliõe ressurss läheb nüüd  järgnevatel aegadel suures osas testimistele. Kõik nohused ja köhased  lapsed peaksid jääma koju. Koheselt on vajalik nulltolerants selles suhtes,” rääkis

„Eestis on töös lähisuhtevägivalla ohvritele jagatava häirenupu arendamine,“  ütles Riigiprokuratuuri riigiprokurör Karin Talviste, kelle sõnul on need juba kasutuses paljudes riikides. „Häirenupud ei tohiks olla suured ja silmatorkavad nagu need on eakatel, vaid näiteks ehetega või millegi muuga kokku sulanduvad.“ Talviste sõnul on loogika on ikkagi selles, et ohvrite kutsung

14. septembril kella 2.08 ajal põles Elvas Nooruse tänaval kortermaja rõdu. Põlengu käigus purunes rõdu ja köögi vaheline aken ning tuli ohustas ruume. Päästjad kustutasid tulekahju ligi poole tunniga. Esialgsetel andmetel sai tulekahju alguse üksi kodus olnud poisi tikkudega mängimisest. Poisile andsid esmaabi kiirabitöötajad ja talle tuli järgi vanaema. Korteris

Enamik koroonaviiruse vastu vaktsineeritud Eesti inimesi on saanud Pfizeri vaktsiini, mistõttu on arvuliselt nende seas ka kõige rohkem nakatunuid. Samas on suurim nakatumise osakaal vaktsiinide võrdluses hoopis AstraZeneca vaktsiiniga kaitsepoogitutel. Terviseameti andmetel on Eestis esmaspäeva pärastlõuna seisuga kokku vaktsineeritud 741 548 inimest, kellest 659 461 on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Koroonaviirusega on