Neil, kes tellivad elektrit börsihinna järgi, tasub homme, 20 oktoobril hommikul ja õhtul elektritarbimisega ettevaatlik olla, sest korraks lähevad hinnad väga kõrgeks.   Homne maksab elekter keskmiselt 55,52 eurot megavatt-tunni kohta, mis on tavapärasest veidi kõrgem – näiteks pea 42 protsenti kallim kui täna.   Loe edasi: SIIT  

Välisministeerium on avanud taotlusvooru arengukoostöö projektide rahastamiseks Valgevene kodanikuühiskonna toetamise eesmärgil. Projektidele eraldatud rahastus on 500 000 eurot. Taotlusvoor on suunatud Valgevene kodanikuühiskonna abistamiseks ja tugevdamiseks. Tegevused, millele toetust taotletakse, peavad olema seotud sõltumatu meedia toetamisega, meditsiinilise või rehabilitatsiooni abi pakkumisega repressioonides kannatada saanutele ning haridustöötajate ja haridusalaste programmide toetamiseks.

Elustiil ja valed arusaamad tervisest hävitavad iga päev süstemaatiliselt meie immuunsüsteemi. Vaatame, mida me oma “mitte-kahtlustava” immuunsüsteemiga teeme.     Meie immuunsüsteem on looduse üks kuulsusrikkamaid saavutusi, ent vaid mõned meist vaevuvad seda tundma õppima. Me tegeleme oma elus palju vähemtähtsamate asjadega: väikestest kodumasinatest ja autodest keeruliste professionaalsete detailideni, mida

Inkassofirmade levinud praktika on nõudele viivise lisamine. Kuigi seadus on selle suuruse osas selge ja ka kohtupraktika on paigas, tekitab viivis ikka veel küsimusi. “Seda sellepärast, et inkassofirmad ei lase ennast seadustest häirida ning nõuavad tänaseni võlgnikelt ebaseaduslikke viiviseid,” sõnab HUGO.legali juristi Merike Roosileht, kes võtab pilbasteks lahti, kui suurt

Võlanõude maksehäireregistris nähtaval hoidmine on rohkelt küsimusi tekitav teema ning on tihedalt seotud nõude aegumisega. HUGO.legali peajurist Erki Pisuke selgitab lähemalt, mida seadus, kohtud ja praktika nõude krediidiinfos nähtaval hoidmise kohta ütlevad. Kui uurida inkassofirmalt väga vana võlgnevuse maksehäireregistris avaldamise ja kustutamise kohta, vastavad nad kõik lakooniliselt: “Seadusega on kooskõlas

Loe lähemalt, milliseid turismi sihtpunkte on parem vältida, kui soovid mõnusalt puhata. Isegi kui Sulle meeldib reisida mööda maailma eksootilisi paiku, on olemas piirkonnad, mida külastades on ühes tükis kojujõudmine tavalisest suurema küsimärgi all. Kui soovid jõuda puhkuselt tagasi ühes tükis, väldi neid kaheksat riiki… Loe lähemalt, milliseid turismi sihtpunkte on

Politseinikud tuvastasid Raplamaal seadusliku aluseta Eestis viibinud ja töötanud välismaalased Kolmapäeval kontrollis politsei Rapla maakonna ehitusobjektidel töötavaid välisriikide kodanikke ning tuvastas seadusliku aluseta Eestis viibinud ja töötanud välismaalased.   Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse juht Margo Peters rääkis, et kokku kontrollisid politseinikud nelja ehitusobjekti. „Rikkumisi tuvastasime kahel objektil, ühes

oktoobril alustati menetlus juhtumis, kus 64-aastase kannatanuga võttis Skype teel ühendust seni tuvastamata isik ja pakkus abi varem kauplemisplatvormil kaotatud 750 USD tagastamisel. Selleks pidi kannatanu võimaldama kelmidele kaugjuurdepääsu enda arvutile AnyDesk programmi vahendusel, võtma kiirlaene summas 7500 eurot, avama krüptorahakoti ja tegema erinevaid ülekandeid kogusummas 8579 eurot. Tegelikult kaotatud

Martin Helme enesekindlad valed!   Nii selgub dokumentidest, mille rahandusministeerium oli sunnitud Ekspressile väljastama, kui andmekaitse inspektsioon ähvardas ministeeriumi jätkuva keeldumise korral distsiplinaarmenetlusega. Eelmise reede südaööl, 33 minutit enne järjekordse tähtaja täis tiksumist saatis ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Sigrid Laev Eks­pressile 16 dokumenti ja e-kirja, mille hulgas ka kurikuulus kolm miljonit

Rene Kokk vanadele metsameestele: Eesti metsapoliitika seisab hea ka järeltulevate põlvede eest     Keskkonnaminister Rene Kokk kinnitas vastuskirjas staažikatele metsameestele, et Eesti metsa jätkusuutliku majandamise kontseptsioon arvestab vajadusega seista hea järeltulevate põlvede eest ning sellest põhimõttest lähtub kogu meie metsapoliitika. „On väga hea, et inimesed tunnevad Eestimaa metsade pärast