Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 19 õigusakti, nende seas võttis parlament vastu 2023. aasta riigieelarve, toetas peretoetuste ning represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamist, kehtestas väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsiooni ning muutis eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste

Äsja vastu võetud seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Riigikogu võttis täna vastu valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (703 SE),

Sotsiaalkomisjon algatas peretoetuste seaduseelnõu muudatused Sotsiaalkomisjon algatas Sotsiaalministeeriumi esitatud perehüvitiste tõstmise eelnõu muudatused, mis toovad lasterikka pere toetusest samm-sammulise väljumise vanusepiiri 19. eluaastale ehk viis aastat varasemaks. Komisjoni esimehe Helmen Küti sõnul teeb lasterikka pere toetuse astmelise lõppemise vanusepiiri toomine seni plaanitust viis aastat allapoole ehk 19. eluaastani olukorra õiglasemaks.

Riigikohus juhtis reedel avaldatud otsuses tähelepanu sellele, et kui lapsevanem peab võimalikuks, et tema last kuritarvitatakse seksuaalselt, aga ei takista sellest hoolimata kuritegude toimepanemist, võib ta vastutada kuritegudele kaasaitamise eest.  Kohtus arutusel olnud kriminaalasjas tunnistati mees süüdi selles, et ta pani ligi kümne aasta jooksul oma kasutütre vastu toime seksuaal-

„Eelnõu lõpetab vaidlused selle üle, kuidas tuleks elatise nõuet sundtäita. Edaspidi kohustatakse kohtutäitureid selgesõnaliselt võtma sundtäitmisele ka jooksva elatise nõudeid, mitte ainult varasemalt kogunenud elatismaksete võlgnevust. Sellega aitame saavutada olukorra, et laps saab äraelamiseks vajalikud vahendid kätte igakuiselt ja korrapäraselt, nagu see perekonnaseaduse kohaselt peakski toimuma,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg

Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidu sai perehüvitiste seadust ja perekonnaseadust muutev eelnõu, millega plaanitakse märkimisväärselt tõsta laste- ja peretoetusi. Riigikogu täiskogus seaduseelnõu tutvustama määratud komisjoni liige Priit Sibul rõhutas, et eelnõul on kaks suurt eesmärki. „Lastetoetuste puhul on oluline ennekõike täiendav majanduslik tugi perele. Perehüvitiste eesmärk on aga seotud Eesti rahvastiku jätkusuutlikkuse

Perehüvitiste seaduse muudatused toovad riigile lisaks uuteks toetusteks minevale püsikulule ka suuremaid kulutusi tööjõule, sest seaduse kiire vastuvõtmine nõuab lisatööjõu palkamist. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis reedel ministeeriumitesse kooskõlastamiseks perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille seletuskirjas on muuhulgas välja toodud, et riigi kulu perehüvitiste maksmiseks suureneb juba esimese kolme

Üle kümne aasta oli alaealisele lapsele makstava elatise (nn alimendid) suurus seotud töötasu alammääraga. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 nägi ette, et “igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära”, ent alates 1. jaanuarist olukord muutus. Praegu kujuneb elatise summa eelkõige lapse vajadusi,

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile perehüvitiste seaduse eelnõu, millega suurendatakse 1. jaanuarist 2023 esimese ja teise lapse, üksikvanema lapse ja lasterikka pere toetusi ning indekseeritakse lasterikka pere toetus alates 1. maist 2024. Peretoetuste suurendamine parandab perede majanduslikku toimetulekut ja tõstab kindlustunnet perelisa planeerimisel.   Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul aitavad riiklikud perehüvitised katta laste hooldamise,

Peres, kus valitseb vägivald, ei suuda tavaliselt kumbki pool endale teadvustada, millise psüühilise trauma tekitab olukord lapsele. Kuigi vägivald ei pruugi olla üldse lapse vastu suunatud, kannatavad nad vägivalla nägemisest ja olukorra endale teadvustamisest tulenevate vaimsete tagajärgede all. Vanemad aga arvavad, et kuna laps ei kannata otsese vägivalla all, siis