Valitsuse liikmed võtsid täna vastu põhimõttelise otsuse pikendada koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid vähemalt 25. aprillini k.a. Sõltuvalt epideemilisest olukorrast võib valitsus piiranguid pikendada ka pärast seda, piirangute üle otsustatakse iga kahe nädala tagant.     Samuti võttis valitsus vastu põhimõttelise otsuse, et alates 5. aprillist lõpeb Balti riikidest ja Soomest

Terviseamet ja Sotsiaalministeerium saadavad sel nädalal Eesti kõikidesse eraisikute postkastidesse COVID-19 eesti- ja venekeelse teabelehe, mis sisaldab kõige olulisemat infot käimasoleva ulatusliku koroonahaiguse vastase vaktsineerimise kohta.     „Praeguse vaktsiinitarnete graafiku järgi saab laialdasem Eesti elanikkonna vaktsineerimine COVID-19 vastu hakata alates maikuust,“ ütles Terviseameti peadirektor Üllar Lanno. „Ettevalmistuseks oleme käivitanud üle-eestilise

COVID-19 haiguse läbipõdenud inimestel on sisuliselt võimatu enamusse Euroopa riikidesse reisida, kui sihtriik nõuab negatiivset koroonatesti tulemust, tunnistas välisministeeriumi kõrge ametnik.     “Praegu saab võtta perearsti tõendi või teha antikehade tõend, mis näitab, et inimene on haiguse läbi põdenud ja saanud antikehad, see tõend inglise keelde panna ja püüda

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta. Comirnaty Eelmisel nädalal saadeti 47 teatist 36 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta 9 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta Tõsiseid reaktsioone kirjeldati 2 teatises: Hilist tüüpi allergiline reaktsioon mitmeid tunde pärast vaktsineerimist, mis vajas haiglaravi, patsient on paranemas Kraniaalnärvide hulgihaigusseisund (topeltnägemine, parema

Esmaspäevane haiglaravi vajavate COVID-haigete rekordarv – 725 – jääbki loodetavasti rekordiks, positiivseks prognoosiks annab alust tõsiasi, et haigestumine väheneb korraga kõigis eagruppides, ütles intervjuus ERR-ile terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule.       Sule sõnul olid haiglad juba reedel valmis, et nädalavahetusel tuleb juurde haiglaravi vajavaid patsiente, sest senised prognoosid

  NB! Allpool olevaga tuleb arvestada, et vaktsiine ei saabu esialgselt Eestisse nii palju, et kõik saaksid vaktsineeritud, mistõttu on riigil koostatud vaktsineerimise plaan ja riskirühmade määratlus, kes esimesena vaktsineeritakse.       Kas töötaja lisamiseks nn vaktsineerimisnimekirja peab olema läbi viidud töökeskkonna riskianalüüs bioloogiliste ohutegurite mõjude kohta ja/või seda täiendatud

    Tartu Ülikooli psühholoogia eriala magistrandid hakkavad pakkuma psühholoogilist nõustamist kasvava pinge all töötavatele Covid-19 osakondade töötajatele. Nõustamine on konfidentsiaalne ja tasuta ning üliõpilastest nõustajaid juhendab Tartu Ülikooli õppejõud.   Haiglate koroonaosakondade töötajatel on erakordselt pingeline aeg. Kui psühholoogilised pinged kuhjuvad, ohustavad töötajaid läbipõlemine, töövõime langus ja vaimsed häired.

Vahendame  vanglaplaneet  artiklit   Saksa kirjanik ja filosoof Georg Christoph Lichtenberg ütles kunagi, et: „Maailm ei saa kõik veel päris korras olla, sest kellel peab olema pettuse abil valitsus.“ Tuleb tõdeda, et maailmas on siiani mõningaid probleeme.       Ühel hetkel hakkas kogu lennukiga elanikkond hirmunult käsi desinfitseerima, kodus istuma,

Koroonaviiruse nakatumiskordaja R on endiselt ühest suurem, mis tähendab nakatumise kasvamist, selgus terviseameti esmaspäevaselt pressikonverentsil. Samas oli Eestis kahel viimasel nädalal rekordiliselt suur nakatunute hulk, mis on viinud haiglad oma suutlikkuse piirile.     “Ehkki nakatumiskordaja R on liikunud allapoole, püsib see praegu ikkagi üle ühe. See tähendab, et tervishoiuvõrgu

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe vaktsiinidoosiga end COVID-19 vastu kaitsnud 166 163 inimest, mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 57 003 inimest. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 223 166 korral. Üle 80-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 36%, kõigist üle 70-aastastest 29%.     „Sel nädalal jätkus peamiselt riskirühma kuuluvate inimeste