Ööl vastu pühapäeva suri kunstnik Jüri Arrak. Arrak sündis Tallinnas 24. oktoobril 1936. aastal. Arrak lõpetas Tallinna Mäetehnikumi 1955. aastal, õppis aastatel 1961-1966 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1966 metallehistöö erialal. Elulugu Ta sündis teenistuja perekonnas; Henno Arraku poolvend. Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi, õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja 1968–1969 Tallinnfilmi lavastuskunstnikuna; aastast 1969 vabakunstnik. Eesti

Edastame ööpäeva jooksul laekunud teabe liiklusõnnetuste, ärandatud ja leitud sõidukite kohta. Eelmise ööpäeva jooksul tabati 3 narko- ja 16 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti. Liiklusõnnetused 07.10.2022 kella 11.25 paiku toimus liiklusõnnetus Tartus linnas Kruusamäe ühistranspordipeatuses, kus 59-aastane mees juhtis linnaliinibussi, sõitis bussipeatusse ja pidurdas, mille tagajärjel kukkus bussis reisijana viibinud 68-aastane

Tänu 2019. a sügistormi purustustele hakkasid riigiametid tõsisemalt ellu viima nn generaatoriplaani, et elutähtsad teenistused elektrikatkestuse tõttu välja ei sureks. Kuid endiselt ripuvad õhus küsimärgid, mismoodi ja kust saada elektrikatkestuse korral tanklast kütust ning kuidas stimuleerida kortermajade ühistuid soetama vähemalt ühte üldkasutatavat generaatorit. Üks elektrikatkestuse oht tekib, kui Venemaa soovib

Uue koroonalaine ootuses on Eestis alustatud neljanda vaktsiinidoosi manustamist, kuid paljud inimesed ei ole saanud ka kolmandat doosi. Hiljaaegu tehtud uuring näitab, et pärast kolmandat vaktsineerimist püsib antikehade hulk kehas suurem kui pärast teist vaktsineerimist. Tartu Ülikooli, Synlabi ja Icosageni koostöös valminud uuringus vaadeldi umbes saja inimese antikehade püsimist pärast

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemused näitavad, et viirusevastaste antikehadega inimeste hulk on saavutanud rekordtaseme, kuid viirus on täisealiste seas jätkuvalt laialdaselt levinud.    Seekordse seireetapi vältel testiti koroonaviiruse suhtes 2236 täisealist elanikku. Neist 5,1% andis positiivse viiruseproovi ning 3,3% oli jätkuvalt nakkusohtlik. Seega kujutab praegu nakkusohtu

Viimastel aastatel on nii teadurid, poliitikakujundajad kui ka pangad asunud rahalisele heaolule senisest enam tähelepanu pöörama. Puudub aga üksmeel, mida see sisuliselt tähendab või kuidas seda mõjutada. Varasemad uuringud on näidanud, et lisaks rahatarkusele ja sissetulekute suurusele mõjutavad rahaasjus tehtavaid otsuseid otsustamiskalded. See tähendab, et inimesed ei tee alati majanduslikus

Hiljutisest Eesti uuringust selgus, et koroonavaktsiini kolmas doos tõstab märgatavalt antikehade taset, mis aitavad ära hoida rasket haigestumist. Teadlased soovitavad seeläbi jätkuvalt, et need, kes ei ole veel täisvaktsineeritud, teeksid seda lähiajal. Koroonakriisi algusest saadik on meditsiinilaboris Synlab analüüsitud koroonateste. Hiljuti ilmunud uuringu tarvis uuriti pikema aja jooksul ettevõtte neid

„Õigupoolest soovitatakse pikka Covidit Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt nimetada Covid-19 järgseks seisundiks, kuna inimene võib esmasest ägedast haigestumisest juba paraneda, aga teatud aja möödudes tekivad haigusnähud ja kaebused uuesti, mis võivad olla sarnased ägedate haigussümptomitega, aga ka täiesti uued, mida ei saa seostada millegi muuga kui Covid-19 läbi põdemisega,“ selgitas

Peaminister Kaja Kallas kinnitas laupäeval, et plaan on kinnitada rohepoliitika tegevuskava veel sel sügisel. Rohepoliitika juhtkomisjon, mille ülesandeks on rohepöördega seotud teemade põhjalikum arutelu valitsuse tasandil, tutvus komisjoni nõustava eksperdirühma ettepanekutega elurikkuse, kestliku toidusüsteemi ja kliimamuutustega kohanemise osas ning arutas ekspertidega rohepoliitika edasist elluviimist ja selle peegeldust valmivas 2023. aasta

Keskkonnaminister Madis Kallas teatas sel nädalal otsusest RMK raiemahtusid mitte vähendada, viidates energiakriisile ja küttepuu defitsiidile. Looduskaitsjad peavad aga varustuskindluse põhjendust ebapädevaks, kuna suur osa puidust läheb nende hinnangul teiste riikide ahjudesse. Eestis on metsamaa all 2,3 miljonit hektarit ehk 51 protsenti pindalast. See ala on aasta-aastalt tasapisi suurenenud, suuremad