D-vitamiini puudus kimbutab maailmas hinnanguliselt miljardit inimest. Eesti teadlased viisid hiirte peal läbi katse, mille tulemused näitasid, et D-vitamiini puudus halvendab lühi- ja pikaajalist mälu. Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant Kelli Somelar-Duracz ütles, et D-vitamiin on oluline mikrotoitaine, mis mängib märkimisväärset rolli närvisüsteemi töös. “D-vitamiini puudusest on ühe riskirühmana rohkem ohustatud

„Kopsuvähi puhul jõutakse diagnoosini enamasti liiga hilja, sest haigus hakkab tunda andma alles viimastes staadiumites,“ sõnas  SA Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud onkoloogia erialal dr. Jaanika Narits. „Kopsukoes pole ka piisavalt valuretseptoreid ehk kui kopsus ongi kasvaja arenema hakanud, siis inimene seda ei tunne.“ Igal aastal saab Eestis esmase kopsuvähidiagnoosi üle

15.–28. novembrini toimunud seireetapi käigus testiti koroonaviiruse suhtes 1970 inimest. Neist 5,8% andis positiivse proovi, sealjuures 3,7% ehk iga 17. täisealine oli veel nakkusohtlik. Nakkusohtlikest 80%-l esinesid kas kerged või mõõdukad haigusnähud.Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on need näitajad olnud enam-vähem samasugused juba augusti lõpust alates.

Koroonaviiruse levimust hoiab püsivalt suurena omikrontüve uus alamvorm ja inimeste vähenev ohutunne, selgub Tartu Ülikooli juhitavast seireuuringust. Seireuuringu novembrikuise etapi tulemused näitasid, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur. Sama võib öelda antikehade levimuse kohta. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on näitajad olnud enam-vähem samasugused

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu novembrikuise etapi tulemused näitavad, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur. Sama võib öelda antikehade levimuse kohta. Viiruse laia levikut toetab ühelt poolt omikrontüve senisest veelgi kergemini nakkav alamvorm ja teisalt ka inimeste üha kahanev ohutunne. 15.–28. novembrini toimunud seireetapi käigus testiti koroonaviiruse suhtes 1970

Eesti kommertspankades seisab hoiustel üle 11 miljardi euro, kuid kuna hinnatõus on Eestis ülikõrge, siis pangakontodel üliväikest intressi koguv raha kaotab oma väärtust. Enamik hoiustajaid oma sääste kõrgema tootlusega investeeringutesse paigutama ei tõtta ja investeerimiseks vaba raha on vaid 40 protsendil inimesest. Kõigest nelja aasta eest investeerijate huviorbiiti tõusnud hoiu-laenuühistu

Mida vajab vanemate hoolest ilma jäänud laps? Mida teha, et pereootel laps jõuaks armastavasse ja hoolivasse perre? Kuidas seda last edasises elus aidata ja toetada? Neile ja paljudele teistele küsimustele saad vastuse 17. detsembril TLÜ-s toimuval seminaril „Vanemate hoolest ilma jäänud laps – mis on tema seljakotis ja mida sellega

Tartu teadlaste juhitud uuring paljastas embrüo- ja emapoolsed geenid, mille täpne koostöö võimaldab embrüol pesastuda emakas ja areneda looteks. Kõnealune uuring paljastab olulisi teadmisi viljatusravis ja annab lootust paaridele, kellel ei ole kehaväline viljastamine seni edu toonud. Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Mariann Koel ütles, et rasedus on loomulik

Säästva Arengu Komisjoni poolt tellitud ja Tartu Ülikooli rakenduskeskuse poolt läbi viidud uurimuse keskne eesmärk oli välja selgitada kohaliku omavalitsuse roll rohepöörde elluviimisel Eestis. Uuringust selgus, et suurimad väljakutsed on omavalitsuste jaoks seotud rohepoliitika rakendamisega tegevusvaldkondadesse – strateegiliste visioonide ja roheliste põhimõtete jõudmine liikluskorralduse, teedeehituse või haljastustööde nõuetesse või praktilistesse

Kuigi meie mehed hindavad oma tervist valdavalt heaks, näitab enam kui 3000 mehe seas läbi viidud terviseuuring, et pooled keskealised Eesti mehed on ülekaalus ja iga neljas suisa rasvunud.Käimasoleva meeste tervise kuu raames tasub märkida, et ülekaal on muutunud üha suuremaks meeste tervist ohustavaks riskiteguriks. See soodustab enamiku haiguste teket