Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsioonid leppisid esmaspäeva õhtul kokku 2023. aasta miinimumpalga. Kokkuleppe tulemusena tõuseb miinimumpalk järgmisel aastal tänavusega võrreldes 71 euro võrra ehk 725 euroni. Tööandjate keskliidu juht Arto Aas märkis, et tegemist on kompromissiga, mis peaks arvestama nii kõrget inflatsiooni kui ka jahtuvat majandust. “Kiirelt

“Tänane 25-protsendiline hinnatõus on ühes arenenud riigis igatahes ebanormaalne,” tõdes Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets, kelle sõnul võiks riik võtta laene nii teede ehitamiseks kui ka kõrghariduse rahastamiseks. “Kui meie inflatsioon on 20 protsenti, siis peaksid ka palgad samas tempos tõusma,” lisas Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel. “Riik peaks

Jäär Algaval nädalal on Jäära mõtetes üks olulisemaid teemasid tema töö. Nimelt on kollektiivis kogu aeg midagi toimumas, mis nõuab ka Jääralt ümberkorralduste tegemist või vähemalt nendega leppimist. Jäär ise pole sugugi kindel, kumb tema jaoks keerulisem on. Ta võib tunda, et tegelikult pole ta muutustest huvitatud, ent samas tajub

    Teise kvartali majanduskasv osutus ootamatult tagasihoidlikuks, kuid järgnevatel kvartalitel näeme kasvu asemel juba langust.   Majanduskasv üllatas negatiivse poole pealt Lõppeva nädala teisipäeval avaldas SEB värske majandusprognoosi, kolmapäeval aga Statistikaamet majanduskasvunumbri 2022. aasta teise kvartali kohta. Taoline ajastus prognoosija jaoks just õnnelikuks ei osutunud, sest värske SKP number

Madalatest palkades tulenev politseinike ametist lahkumine on suur probleem, mis sunnib kaaluma, milliseid tegevusi mitte teha, rääkis Vikerraadio hommikusaates politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher. “Keeruline on öelda väljakutse puhul, et tuleme homme. On ülesandeid, kus politsei tööst oleneb kogu riigi pilt,” ütles Vaher. Probleem palkadega on praeguseks PPA-l

„Viimaste kuude ettevõtete hinnatõusu on raske põhjendada kulude kasvuga arvestades, et palgakasv ei ole hindadele järgi tulnud. Tegemist on hinnalisa suurendamisega. See võib meie majanduskasvu aasta lõpus ja järgnevatel aastatel märgatavalt juba halvendada,“ kommenteeris Luminor panga peaökonomist, majandusteadlane Lenno Uusküla rekordilist, 25 protsendilist hinnatõusu ja nullilähedast majanduskasvu. Uusküla sõnul on

Kõik koalitsioonierakonnad on nõus, et tuleva aasta eelarve peab muude kasvavate kulutuste kõval tooma ka märkimisväärse palgatõusu. Eelarve püsib selges defitsiidis ka järgmisel aastal. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus hindab, et tuleva aasta eelarvedefitsiidiks kujuneb umbes 3,5 protsenti. “Eelarve puudujääk, mis järgmisel aastal püsib, on seotud kaitseinvesteeringutega, väga suurte mahukate julgeoleku investeeringute

    Maxima on juba üle 15 aasta pakkunud 15-18-aastastele noortele võimalust suvel tööle tulla, taskuraha teenida ja seeläbi astuda esimesi samme tööturul. Ka sel suvel sai Maxima kauplustes ja kontoris tööd kokku ligi 100 noort. Neile lisandusid ka mitukümmend õpilasmaleva noort.   „On rõõm tõdeda, et noorte huvi töötegemise

      Maxima Eesti annab tänaseks tööd 221 Ukraina põgenikule, kes töötavad ettevõtte kontoris, kesklaos, erinevates tootmistsehhides ja enamikus kauplustes üle Eesti. Neile lisandub veel 34 ukrainlast, kes töötasid ettevõttes enne 24. veebruari. Ligi 300st Ukraina töötajast on Eesti ühele suurimale jaeketile keerulises tööturuolukorras palju leevendust olnud.   „Maxima

Rahandusministeeriumi tutvustas teisipäeval 2023. aasta riigieelarve koostamise aluseks olevat majandusprognoosi, mille järgi kasvab Eesti majandus sel aastal kokku 1 protsendi võrra. Tuleval aastal peaks majandus kasvama aga 0,5 protsendi võrra, vahendab BNS. Viimatises, aprillis avaldatud suvises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium veel Eesti tänavuseks majanduslanguseks 1 protsendi. 2024. aasta majanduse reaalkasvuks prognoosib