Terviseamet korraldab ümber senised COVID-19 seire põhimõtted ning laialdane PCR-testimise periood saab Eestis läbi. Kui koroonapandeemia alguses saadeti PCR-testi tegema kõik COVID-19 nakkuskahtlusega inimesed, siis alates kevadest keskendusid perearstid üksnes riskirühmadele ja eakatele. 31. oktoobrist lõpeb perearsti saatekirjaga Terviseameti poolt rahastatud PCR-testimine ka eakate ning riskirühmade jaoks. SARS-CoV-2 PCR testimine

Tartu Ülikooli teadlaste tehtud uuringud näitavad, et neil inimestel, kes elavad lähedal müratekitajatele, on suurem oht erinevateks terviseprobleemideks. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber ütles, et müra ja tervisemõjude uurimiseks on esmalt tarvis korralikke müraandmeid. Nende andmete järgi saab koostada mürakaarte, mis on kõigile inimestele Internetis kättesaadavad. Eestis

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu seekordse etapi tulemused näitavad, et viirus levib täisealiste seas endiselt hoogsalt. Nakkust soodustab ettevaatusabinõude eiramine, mida esineb praegu rohkem kui kunagi varem kogu seireuuringu vältel.   12.–24. oktoobrini toimunud seireetapi käigus testiti koroonaviiruse suhtes 2104 inimest, kellest 6,2% andsid positiivse viiruseproovi, 3,8% olid aga jätkuvalt

Hiljutisest doktoritööst selgus, et maapiirkondades elavad koerad on nakatunud siseparasiitidega üheksa korda sagedamini kui linnakoerad. Parasiidid võivad lemmikutelt üle kanduda ka inimestele ja põhjustada tõsiseid tervisehädasid, sealhulgas ka raseduse katkemist. Tartu Ülikoolis hiljuti doktoritööd kaitsnud Ants Tulli sõnul on see üsna tavaline, et parasiidid kanduvad loomadelt üle inimestele. Eriti tihti võib see

Ööl vastu pühapäeva suri kunstnik Jüri Arrak. Arrak sündis Tallinnas 24. oktoobril 1936. aastal. Arrak lõpetas Tallinna Mäetehnikumi 1955. aastal, õppis aastatel 1961-1966 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1966 metallehistöö erialal. Elulugu Ta sündis teenistuja perekonnas; Henno Arraku poolvend. Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi, õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja 1968–1969 Tallinnfilmi lavastuskunstnikuna; aastast 1969 vabakunstnik. Eesti

Edastame ööpäeva jooksul laekunud teabe liiklusõnnetuste, ärandatud ja leitud sõidukite kohta. Eelmise ööpäeva jooksul tabati 3 narko- ja 16 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti. Liiklusõnnetused 07.10.2022 kella 11.25 paiku toimus liiklusõnnetus Tartus linnas Kruusamäe ühistranspordipeatuses, kus 59-aastane mees juhtis linnaliinibussi, sõitis bussipeatusse ja pidurdas, mille tagajärjel kukkus bussis reisijana viibinud 68-aastane

Tänu 2019. a sügistormi purustustele hakkasid riigiametid tõsisemalt ellu viima nn generaatoriplaani, et elutähtsad teenistused elektrikatkestuse tõttu välja ei sureks. Kuid endiselt ripuvad õhus küsimärgid, mismoodi ja kust saada elektrikatkestuse korral tanklast kütust ning kuidas stimuleerida kortermajade ühistuid soetama vähemalt ühte üldkasutatavat generaatorit. Üks elektrikatkestuse oht tekib, kui Venemaa soovib

Uue koroonalaine ootuses on Eestis alustatud neljanda vaktsiinidoosi manustamist, kuid paljud inimesed ei ole saanud ka kolmandat doosi. Hiljaaegu tehtud uuring näitab, et pärast kolmandat vaktsineerimist püsib antikehade hulk kehas suurem kui pärast teist vaktsineerimist. Tartu Ülikooli, Synlabi ja Icosageni koostöös valminud uuringus vaadeldi umbes saja inimese antikehade püsimist pärast

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemused näitavad, et viirusevastaste antikehadega inimeste hulk on saavutanud rekordtaseme, kuid viirus on täisealiste seas jätkuvalt laialdaselt levinud.    Seekordse seireetapi vältel testiti koroonaviiruse suhtes 2236 täisealist elanikku. Neist 5,1% andis positiivse viiruseproovi ning 3,3% oli jätkuvalt nakkusohtlik. Seega kujutab praegu nakkusohtu

Viimastel aastatel on nii teadurid, poliitikakujundajad kui ka pangad asunud rahalisele heaolule senisest enam tähelepanu pöörama. Puudub aga üksmeel, mida see sisuliselt tähendab või kuidas seda mõjutada. Varasemad uuringud on näidanud, et lisaks rahatarkusele ja sissetulekute suurusele mõjutavad rahaasjus tehtavaid otsuseid otsustamiskalded. See tähendab, et inimesed ei tee alati majanduslikus