Riigikogu tänasel kaugosalusega istungil läbis teise lugemise tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (355 SE), millega muu hulgas pikendatakse õigust saada haigushüvitist alates teisest haiguspäevast.       Valitsuse algatatud eelnõuga luuakse seaduslik alus COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille

Nakatumise langustrendi aeglustusmie tõttu ei saa veel rääkida piirangute leevendustest, teatas haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) Vikerraadio saates “Uudis +”.       “Me tegime täna otsuse, et me tuleme piirangute leevendamise teema juurde tagasi järgmisel teisipäeval. Ootame nädala veel, et olla kindlad, et see langus on siiski püsiv,”

Presidendi hinnangud minu juhitud valitsuse aga laiemalt sadade inimeste tööle, kes on tänaseks enam kui aasta panustanud COVID-19 vastaste vaktsiinide tarnesse ning Eesti inimeste vaktsineerimise korraldamisse, teevad nõutuks ning valmistavad pettumust. Eesti ei ole täna Euroopa Liidus vaktsineerimise kiiruselt kolmas seetõttu, et otsused lakkasid olemast ning aasta möödus mitte midagi

Soome valitsuse poolt 1. märtsil kehtestatud eriolukord tundub peagi ühele poole saavat. Valitsuse avalikustatud exit-plaani kohaselt asutakse koroonapiiranguid ja -soovitusi leevendama juba aprillis, juhul kui epideemia hetkeolukord ja vaktsineerimine jätkuvalt soodsas suunas arenevad.     Valitsus analüüsib koroonaolukorra arengut pidevalt. Kohe, kui eriolukorra meetmed pole enam hädavajalikud, neist loobutakse. „See võib

Oleme vaktsineerimise kiiruselt Euroopa Liidus kolmandal kohal, kuid viimaste päevade avaldusi lugedes jääb mulje, nagu oleksime viimased.     Eestis on tänahommikuse seisuga koroonaviiruse vastu kaitsesüstitud 257 837 inimest, kellest 74 370 on saanud mõlemad doosid. Seega on meie tublid tervishoiutöötajad teinud 332 207 vaktsineerimist. Soovin tänada sadu tervisevaldkonna asutusi,

Kui palju koroonapiirangute tõttu riigil raha kulub, ei tea täpselt keegi, kuid mõningaid arvutusi on tehtud. Kindlustussektoris tegutsev investor ja ettevõtja Risto Rossar kirjutas nädalapäevad tagasi Eesti Päevalehes, et igale tööl käivale eestlasele maksavad piirangud 712 eurot kuus. Seejuures arvestas ta sisemajanduse koguprodukti, laenatud raha ja rahatrükki. Viimase arvestamises ta kahtles,

Valitsus arutab võimalusi kehtivate koroonapiirangute leevendamiseks. Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütleb, et kui haigestumuse langustrend jätkub, siis võiks piiranguid hakata leevendama 26. aprillist, mil praegused piirangud peaksid niigi lõppema.     Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles pärast nõukoja koosolekut, et kui nakatumisnäitaja püsib langustrendis, võiks hakata piiranguid leevendama. Ning alustada

Teadusnõukoja juht, viroloogia professor Irja Lutsar tõdes Delfile, et kuigi mõni maakond on oma näitajate poolest n-ö punasest tsoonist väljas, võiks piirangute leevendamiseks sealt väljas olla kogu Eesti.   Valitsuse esindajad rääkisid täna Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et neil on valminud piirangute leevendamise plaan, mis homme arvatavasti kinnitatakse. Nad viitasid, et

Lähinädalatel jõutakse Eestis elanikkonna kaitsepookimisega nii kaugele, et perearstid on ära vaktsineerinud 70+ vanuserühma ja nooremad riskirühma kuuluvad inimesed. Aasta keskpaigaks on plaan vaktsineerida kõik seda soovivad Eesti inimesed vähemalt ühe süstiga, ütles terviseminister Tanel Kiik.     “Lähinädalatel jõuame sinna, et perearstid saavad ära vaktsineerida 70+ rühmad ja teatud

  Riigieelarve kontrolli erikomisjon leidis oma tänasel istungil, et COVID-19 vaktsineerimise juhtimise korraldus vajab muutmist. Samuti on vaja valitsusel esitada piirangutest väljumise  selge plaan.     Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on vaktsineerimine riigis ülioluline protsess ja seda ei saa juhtida dokumendiga, mida ei ole kinnitatud ja mida muudetakse moel,